Mis võimalused on elukaaslasel vara pärida?
Kardan, et tema surma korral ei või ma enam selles korteris elada. Kolm aastat tagasi tahtis mees teha kinkelepingu, et kinkida korter mulle. Notar aga ütles, et mehel on pärija (poeg esimesest abielust, poja ema on surnud). Sain notari jutust nii aru, et kinkelepingu oleks saanud teha vaid tingimusel, et poeg on sellega nõus ja annab vastava allkirja. Mida see tähendab? Kas seda, et korter, kus elame, ongi kaasomandis? (Järelikult siis saab pärandada vaid pool korterist?)
Aga kas minu elukaaslasest mees saaks teha näiteks pärimislepingu? Olen kuulnud, et korterit saab pärandada ka pärimislepinguga. Mis võimalused mul on, et jääksin korterisse ka pärast elukaaslase surma? Palun selgitage, millise lepingu või testamendiga saaks mees teha nii, et mul oleks selles korteris elamise õigus?
Maalehe lugeja
Kuna korter ja muu abieluaegne vara oli omandatud koos esimese abikaasaga, siis oli üks pool varast naise ja teine mehe oma. Kui naise surma järel päris naise õigused (tõenäoliselt testamendi alusel) poeg üksi, läks pojale üle õigus ka ühisvara osale.
Abielulise ühisvara hulka kuulub mitte ainult korter, vaid kogu vara, kõik abikaasade ühised õigused ja kohustused. Võib olla, et lisaks korterile oli muudki, nagu pangaarved ja auto. Või kohustusi, näiteks pangalaenud. Abikaasa ja poeg peaksid kõik jagama ja määrama ära, mis täpselt kummalegi jääb. Ei ole välistatud, et abikaasale jääb terve korter, pojale aga tervenisti auto ja hoiused. Niikaua, kuni jagamist toimunud ei ole, võivad ühisomanikud tehinguid teha ainult üheskoos. Ilmselt seda poja allkirja pidaski notar silmas, kui ei tõestanud korteri kinkelepingut ilma pojata.
Kuigi vara on jagamata, ei takista see mehel juba praegu tegemast testamenti või pärimislepingut oma elukaaslase kasuks. Vara läheb siis elukaaslasele üle mitte kohe, nagu see oleks kinkelepinguga, vaid alles pärast pärandaja surma. Ka läheb elukaaslasest pärijale üle mehe õigus teostada samasugust jagamist samadel põhimõtetel, nagu praegu on õigus mehel endal. Kui korter jääb jagamisel teile, saate muidugi sinna ka elama jääda. Kui korter teile ei jää, otsustab selle asustamise üle uus omanik.
Pärimisleping (pärimisseaduse § 95–103) ei asenda niisiis ühisvara jagamise lepingut. Pärimislepingu põhiline erinevus testamendist on see, et lepingut ei saa pärandaja ühepoolselt muuta. Sageli sõlmitakse pärimisleping, andmaks elukaaslasele suuremat kindlust tema pärimisõigusele. Näiteks tõsise hooldusvajaduse korral.
