Mitte päevagi elektrita ehk kuidas valida elektrigeneraatorit
Elektrikatkestusi tuleb ikka ette, enamasti on need tugeva
tuule, tuiskude, juhtmetele tekkinud jäite või mõne muu loodusjõu tagajärg.
Tänavused äikesetormid, mis küll ei möllanud kogu Eestis, tekitasid tõelise šoki. 8. ja 15. augustil jäi elektrita rohkem kui 172 000 majapidamist. Tormides sai kõige enam kannatada elektrivarustus Tartumaal, Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, aga ka Võrumaal, Valgamaal ja Harjumaal.
Kuid kõige enam ehmatas aeg, mille jooksul vool majadesse tagasi saadi. Uskumatu, kuid oli tuhandeid majapidamisi, kes pidid elektrita toime tulema nädal aega või isegi kauem. Suvepäevad on pikad ja valgusepuudust polnud, kuid elu on niisugustel puhkudel ikkagi häiritud, rääkimata sellest tulenevatest kahjudest.
Eesti Energia Jaotusvõrk peaks erakorralistes olukordades, milleks sai lugeda ka eelnimetatud torme, elektrikatkestused likvideerima kolme päeva jooksul, kuid ta pole selleks lihtsalt võimeline.
Võrgutasu vähendamist katkestuse ajalise piirmäära ületamisel võiks võtta viisaka vabandusena. Tõsi, juhul kui kliendil tekib rikkega seoses otsene varaline kahju, saab klient esitada võrguettevõtjale kahjunõude taotluse. Kui mõttekas see on, näitab fakt, et nende ligi paarisaja tuhande katkestuse kohta esitati vaid 30 nõuet.
Järelikult ei jää siis ikkagi muud üle, kui ise hoolitseda selle eest, et sügavkülmikus aiasaadused või muud pikemaks säilitamiseks mõeldud toiduained üles ei sulaks ega rikneks; et tibupoegade haudumine inkubaatoris ei katkeks; et joogivett ei peaks minema ojast ammutama jne. Selleks tuleks rajada oma “tagavara-elektrijaam”, milleks sobib sisepõlemismootori jõul toimiv elektrigeneraator.
Jõujaama hankimiseks pole vaja teha muud, kui minna sedasorti kaupadega kauplevasse poodi ja kulutada pisut raha. Kas just pisut või rohkem, sõltub majapidamise vajadustest.
Vältimatu võimsus
Tinglikult võib elektrigeneraatorid jagada kolme rühma. Esimesse kuuluksid kuni 15–20kW, teise
20–500kW ja kolmandasse veel võimsamad elektriallikad. Kodustes tingimustes läheb “ellu jäämiseks” harva vaja üle 10kW generaatoreid. Arvestagem, et selle piiri ületamisel kasvavad nende seadmete hinnad hüppeliselt.
Esmalt tuleb kindlaks määrata, kui suurt elektrivõimsust on vältimatult vaja. Kindlasti mitte nii suurt, mida võimaldab majapidamise peakaitse. Liidame kokku hädavajalike elektriseadmete võimsused.
Näiteks on need külmikud, kaevupump, osa valgustusest, soojuspump (juhul kui majas pole ahjusid või kaminat) ja elektripliit (kui pole gaasi- või puuküttepliiti). Elektrikerise, elektritööriistade ja elektriliste lõbustusseadmete võimsused võib välja jätta, kui ei taheta elektrigeneraatorisse liigselt investeerida. Kuid neid saab siiski kasutada, kui samal ajal ei kasutata muid elektritarbijaid.
Siiski, elektrigeneraator tasub osta võimsusvaruga, kuna mitmed majapidamismasinad – kompressorid, külmkapid – tarbivad käivitumisel kuni kolm korda rohkem voolu kui tavarežiimil töötades.
Mida võtta, mida jätta?
On hea, et elektrigeneraatorite valik on avar, kuid see teeb väljavalimise ka keeruliseks. Kõige parem on enne otsustamist konsulteerida vastavate toodete müügijuhtidega, kes annavad kindlasti pädevat nõu.
Lisaks kokkuliidetud võimsustele tuleb arvestada, et generaator oleks ohutu nn peenelektroonikale. Arvuti igapäevane kasutamine on sageli ju vältimatu. Kui pinge ja sageduse väikesed kõikumised enamikku elektritarbijatest ei ohusta, siis telereid ja arvuteid küll.
Väikese võimsusega elektrigeneraatorid on enamasti bensiinimootoritega. Kuid leiab ka diiselmootoritega variante. Diiselmootor on ökonoomsem ja kui majapidamisel on õigus kasutada sooduskütet, siis oleks otstarbekas ka elektrigeneraatori puhul seda arvestada. Lähemal ajal on turule oodata elektrigeneraatoreid, mis töötavad nii bensiini kui gaasiga. Kui gaas on majas, siis tasub seda silmas pidada.
Iga investeeringu puhul kerkib üles küsimus tasuvusajast. Seda on investeeringu suuruse ja aastas tekkivate kahjude järgi lihtne arvutada. Arvestades seda, et elektrigeneraatorite eluiga ulatub korraliku hoolduse juures paarikümne aastani, tasub niisuguse varuelektriallika muretsemine igal juhul ära. Ülaltoodud hirmuäratavat arvu silmas pidades võib kindel olla, et Eesti Energia ei suuda lähiajal oma jaotusvõrku töökindlamaks renoveerida. Seega pole põhjust loota, et ehk enam me tormidega pimedusse ei jää.
Hooldus ja ohutus
Elektrigeneraatorite hooldus on lihtne. Sellekohased juhised saab seadmega kaasa. Mõningaid pisiasju tasub siin siiski korrata. Võib juhtuda, et aasta jooksul ei tule ühtki elektrikatkestust (maakohtades vaevalt küll).
Bensiin aga seistes vananeb ning kui seda pole välja vahetatud, ei tarvitse generaator õigel ja vajalikul hetkel käivituda.
Mõistlik on teha aeg-ajalt kontrollkäivitusi. Kui elektrigeneraator on varustatud spetsiaalse automaatikaga, teeb ta seda ise. Masina eluea huvides tuleb ka õli kord aastas vahetada, kuigi mootor pole töötanud.
Generaator peab olema kaitstud ilmastiku eest, paiknema kuivas ruumis. Põlemisgaaside väljundtoru peab olema kindlalt kinnitatud, nii et see ei lekitaks põlemisgaase ruumi (CO on surmavalt mürgine!). Elektrigeneraatori ruum peab olema korralikult ventileeritav.
Nii nagu kõik elektriseadmed, peab ka elektrigeneraator olema maandatud.
Kuidas elektrigeneraatorit maja elektrivõrku ühendada? On lubamatu teha seda inimesel, kel selleks oskused ja õigused puuduvad. Seetõttu ei saa ka siinkohal esitada mingeid skeeme ega konkreetseid juhiseid. Tuleb kasutada elektriku abi. Välja arvatud juhtudel, kui elektrigeneraatoriga toidetakse vaid ühte seadet ja kasutatakse ühenduskaablit. Siiski peab hoiatama selle eest, et generaatori komplekti kuuluvaid kaableid ei lõigataks pooleks ega jätkataks.
Elektrigeneraatori käivitamise eel tuleb maja peakaitse välja lülitada. Vastasel juhul võib ohtu sattuda maja ja alajaama vahel töötav elektrik.
Elektrigeneraator on elektriseade, mille puhul tuleb kõrvalekaldumatult täita kõiki ohutusnõudeid. Ja ongi teil iga ilmaga valgus majas ning tuba soe.
