Moosihooajal suhkru hind ei muutu
Eelmisel suvel vedasid eestlased kümnete kilode kaupa suhkrut Soomest, kus see maksis poole vähem kui siinsetes poodides. Tänavu pole seda mõtet teha, kuna hinnavahe on kõvasti vähenenud suhkru hinna kerkimise tõttu põhjanaabrite juures. Sealne hind on praegu tsipa madalam vaid tänu madalamale käibemaksule.
EMORi juunikuine Euroopa riikide pealinnades tehtud hinnavõrdlus näitab, et kõige odavamat magustajat sai Berliinist ja kõige kallimat Kopenhaagenist. Hinnavahe oli lausa 49 senti. Tallinna tavapärane 1.08eurone kilohind jäi viie sendi võrra alla keskmise.
Maailmaturuhind madalam
“Suhkru hind on endiselt üleval ja langust ei ole oodata,” tunnistab magusa importimisega tegeleva OÜ Antomini juhatuse liige Roman Puhk. “Teraviljal ja kõigil toiduainetel on hinnad tõusnud.”
Suurima suhkruimportija OÜ Montemari müügijuht Alo Süvari arvab, et uus hinnatase jääbki euro-ja-mõni-sent-peale kanti. “Hind jääb sel suvel suuresti samaks,” prognoosib ta. Vaid poodide kampaaniate ajal võib kilo vähem kui euro eest kätte saada.
Kui maailmaturul maksab suhkur 537, siis Euroopa Liidus 710 eurot tonn. Selle üheks põhjuseks on ELis kehtivad suhkrukvoodid, mille kohaselt võib toota umbes 85% liikmesriikides tarbitavast suhkrust.
Ülejäänu pidi tulema liidust välja jäävatest riikidest, kellega ELil on sooduslepingud, selgitab põllumajandusministeeriumi kaubanduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak.
Nimelt käivitas Euroopa Komisjon eelmisel suvel vähendatud tollimääraga suhkru ELi impordi. Osadest riikidest ei saadud aga loodetud kogust tollimaksuvaba suhkrut ühel või teisel põhjusel importida. Seetõttu toodi suhkrut sisse teistest riikidest, aga hinnale lisandusid tollimaksud, mis tegi selle hinna kõrgemaks.
Tehased krutivad hinda üles
“Ilmselt on ka ELi suhkrutehased hakanud seda ära kasutades hindu üles kruttima,” märgib Nõlvak. Nii on suhkru tehastest väljamüügi hind tõusnud.
Eestis kõrgel püsiva suhkruhinna põhjuseks võib olla ka see, et neis riikides, kus suhkrutehased olemas, on kaubandusketid sõlminud tehastega pikaajalised soodsama hinnaga lepingud. Eestis suhkrutehast ei ole ja seetõttu tuleb siin maksta soolasemat hinda.
Nõlvaku sõnul ei plaani Euroopa Komisjon viimaste andmete kohaselt suhkru osas midagi rohkem ette võtta. “Euroopa Komisjoni huvi on tagada turu stabiilsus, mitte hinnalangus,” märgib ta.
Tänavu ei ole kolmandates riikides kopsakat suhkruroosaaki oodata, kuna Brasiilias sadas liiga palju, Indias aga liiga vähe ja Austraaliat vaevab põud.
Kalle Nõlvak kinnitab, et seega ei ole lähiajal suhkru hinna langust oodata. Samas pole ka põhjust, miks hind peaks tõusma. Suhkrukvootide süsteem kehtib aastani 2015. Kas sellega jätkatakse või mitte, seda pole praeguseks veel otsustatud.
Suhkrukilo juunis (€)
| Tallinn | 1.08 |
| Riia | 1.12 |
| Vilnius | 1.21 |
| Helsingi | 0.99 |
| Stockholm | 1.87 |
| Varssavi | 0.86 |
| Praha | 0.90 |
| Amsterdam | 0.99 |
| Berliin | 0.85 |
| Kopenhaagen | 1.34 |
| London | 1.21 |
| Keskmine | 1,13 |
Allikas: EMOR
Riik ei saanud luba ettevõtjailt suhkrutrahvi sisse nõuda
Möödunud nädalal avalikustas Euroopa Kohus eelotsuse, mille kohaselt Eesti riik, kes maksis oma eelarvest ära trahvid liigsete laovarude eest, ei tohi seda summat asjaga seotud ettevõtjailt tagasi nõuda.
Kõige suurem sellelaadne kulu, mis tuleb riigil nüüd ilmselt maha kanda, on 536 miljonit krooni suhkrutrahvi.
Kui Eesti riigilt mõne aasta eest suhkrutrahv välja mõisteti, esitas Eesti selle kohta kaebuse. Kaebust ei võetud arvesse juba toona. Pärast trahvi äramaksmist taotles riik luba nõuda summad sisse asjaga seotud Eesti ettevõtjatelt, kuid ka seda luba ei saadud.
Eesti põllumajandusministeerium üritab siiski raha riigile tagasi saada. “Eri osapooled (ministeeriumid, maksu- ja tolliamet) peavad otsust analüüsima ning arutama, millised on edasise tegutsemise variandid,” teatas põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer Maalehele.
