• Reovesi juhitakse mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme.
  • Reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse mehhaaniliselt ja immutatakse maasse.
  • Reovesi puhastatakse mehhaaniliselt septikus ja bioloogiliselt kompaktpuhastis või pärast septikut suunatakse vesi looduslähedasse puhastisse - biotiiki või tehismärgalale.

Esimesel juhul kogutakse reovesi keemiliselt püsivast materjalist ja ühtlase seinapaksusega kogumismahutisse. See vesi tuleb lasta keskmiselt kord kuus lähima asula purgimissõlme ära vedada. Kallis teenus teeb meetodi üsna kulukaks, kuid paljudes ühiskanalisatsioonita elurajoonides pole sellele alternatiivi.

Teine variant ehk pinnaspuhastussüsteem sobib hajaasustusse, kuid selle loomiseks on tarvis omavalitsuse luba, kuna siin toimub puhastus läbi pinnase ja vesi suundub põhjavette. Tiheasustuses pole sellist süsteemi kindlasti võimalik teha. Lubav otsus on seotud põhjavee tasemega, pinna suurusega jne.

Aga kogemused näitavad, et pahatihti ei suvatse ametnik teemasse süveneda ja ära keelata on lihtsam. Skandinaavias on see süsteem hajaasustuspiirkondades väga levinud.

Millest pinnaspuhastussüsteem koosneb?

Pinnaspuhasti koostisosad on septik, jaotuskaev ja jaotustorustik. Septik kujutab endast horisontaalset tüüpi mitmekambrilist setitit, millest reovesi läbi juhitakse. Sete vajub septiku põhja, kus see anaeroobsete protsesside mõjul lagunema hakkab. Septikusse jääb pidama ka 70% hõljuvainest. Hallvesi liigub aga edasi järgmisse kambrisse. Septiku suurus sõltub ööpäevasest reoveekogusest, seda tühjendatakse kord aastas.

Septiku mahule vastavalt kujundatakse ka imbtorustikust imbala. Imbkraav võib olla kuni 20 m pikkune, aga neid kraave võib rajada mitu. Jaotustorustik peab lõppema tuulutuspüstikuga.

Pinnaspuhastussüsteemil on kuuldavasti ka eri modifikatsioone.

Majapidamises võib näiteks kasutada varianti, kus hallvesi puhastatakse septikus ja immutatakse läbi imbväljaku maasse ning mustvesi (klosetivesi) kogutakse kogumiskaevu, kust see siis aeglasema täitumise tõttu harvemini ära veetakse.

Ruumi saab kokku hoida, kui kogumismahuti ja septik on ühises kaheosalises mahutis, kus ühte poolde koguneb mustvesi, teine pool on hallvett mehhaaniliselt puhastav septik.

Veelgi otstarbekam oleks süsteem, kus must- ja hallvesi juhitakse kokku, puhastatakse kolmekambrilises septikus ja immutatakse imbväljakul maasse.

Hallvee puhastamiseks sobib kahekambriline septik, mustvee puhul kolmekambriline, kui mõlemad koos, siis ikka kolmekambriline.

Septikul on ka eri suurused?

Septiku valikul on omad normatiivid. Kui suvilas elab neli inimest, piisab 3m3 septikust, ööpäev ringi elatavas eramus alla 5m3 mahutit ei soovita. Kusjuures pole tähtis, kui palju kasutatakse vanni- ja saunavett, sest see läheb maasse, küsimus on järelejäävas tahkes fraktsioonis.

Omakanalisatsiooni valikute tegemisel tulekski lähtuda ka sellest, kui palju inimesi majas elama hakkab, kas seal elatakse aasta ringi või vaid suvel, samuti on tähtsad tarbimisharjumused - kui palju kulutatakse vett.

Kui suvilas on kompostkäimla, aga pererahvas tahab ehitada sauna, kuhu pesuvesi juhtida?

Kompostkäimla on igati kiitust vääriv käimlaliik. Kui saunas ei ole vesiklosetti, ei ole mõtet kasutada seda kõige esimest varianti, kus kord kuus mahutist hallvesi ära viiakse. Maa sisse tuleb lihtsalt kaevata auk ja täita see killustikuga.

Kui sellesse saunavesi juhtida ja tagada läbi tuulutustoru hapniku juurdepääs, et tekiks lagunemine, puhastub vesi läbi killustiku ja põhjavesi pole ohus. See variant sobib muidugi vaid üheperesauna puhul. Kui saunas käiakse ka talvel, tuleb auk kaevata sügavam ja ka vesi juhtida sügavamale, sest külmunud maa ei võta vett vastu.

Kas nn solgimajandus võetakse ühel päeval sama karmilt päevakorda kui jäätmemajandus?

Minu arvamus on, et see aeg, mil riiklikul tasandil hakatakse kontrollima üksikuid majapidamisi just nende reovete ärajuhtimise koha pealt, ei ole kaugel. Sest põhjavee seisukord ei ole hea, tulevikus pole ehk abi isegi septikutest ning hakatakse nõudma biopuhasteid, kuid need on selgelt liiga kallid, et iga majapidamine suudaks sellise hankida.