Mure palkmajaga: päästa vana või ehitada uus?
Pakkumine tundub ahvatlev. Kuulutuse juures on fotodel päikesekumas suursugune hoone. Looduslähedane vanu mälestusi täis kodu, mis ootab uut elu. Ahvatlus palkmaja vaatama minna on suur, sest ka hind tundub mõistlik. Uut palkmaja ju sellise summa eest ei saaks. Ometi on just nii soodsana tunduv hind viimane asi, mis peaks panema sellise hoone taastamise kasuks otsustama.
Õnnestumine neljandal katsel
Tartumaa mees Ermo on uude kohta ümber kolimiseks ostnud kokku neli palkmaja. “Esimene Viljandimaalt ostetud maja ostus kasutuskõlbmatuks. Algul tundus kõik korras olevat, aga maja lahti võttes selgus, et veekahjustuse tõttu oli mädanik palgid mitmes kohas alt üles ära söönud,” räägib Ermo.
Ka teisest ostetud majast ei saanud asja, kuid järgmisi hooneid taastades sai sealt vähemalt võtta varupalke. Ka vanad ahjukivid olid toredad ja parematest põrandalaudadest sai teha kolmandale majale ukse. Omamoodi uue elu andmine ju seegi.
Kolmas Ermo ostetud ja kodumetsa kolitud maja oli õnnelik, korralike palkidega leid. Üllatused tulid hiljem. “Ma ei osanud maja kokkupanemist siis põhjalikult jälgida ja kontrollida. Lasksin ehitajatel omaette tegutseda, aga kui maja juba püsti, siis on raske midagi ringi teha. Neljanda maja puhul olin kogu aeg ninapidi juures ja nõudsin meestelt head tööd.”
Ent ootamatusi tuli ette sellegipoolest. Ermo ei osanud näiteks piisavalt arvestada maja vajumisega. “Ma lasksin püsti pandud hoonetel küll enne terve aasta tühjana seista, kui soojustust panema ja vaheseinu tegema hakkasin, aga sellest oli ikkagi vähe.” Maja tühjana seismise ajal endasse niiskust kogunud palgid hakkavad maja küttes kokku tõmbuma, juba korda tehtud kohad lähevad siis jälle nihkesse.
Koiaugu romantika
Ermo tahtis koduks vana maja, sest ta soovis luua midagi tõeliselt omapärast. “Vana maja stiil on hoopis midagi muud – kirvega tahutud palgid, mõni puukoi puretud auk. Eks sooviga saada midagi erilist ja stiilset tasubki sellist tööd üldse ette võtta. Rahaline võit see kindlasti ei ole,” on Ermo kindel.
Äraveoks sobiva maja leidmine oli samuti vaevaline. Internetis kuulutuste jälgimisele ja pakutu ülevaatamisele kulus üüratu aeg. “Enamik hooneid ei sobinud üldse, see oli juba peale vaadates selge.” Maju väisates tegi Ermo Eestimaale peaaegu tiiru peale. Põhjalikult vaatas ta üle Pärnumaal pakutu, kuid Lõuna-Eestis oli siiski rohkem ja paremaid valikuid. Selle kandi hooned on tema hinnangul enamasti säilinud algupärasel moel, neile ei ole pandud uut soojustust ega voodrit. Nii on nende seisukorda parem hinnata ja vead hakkavad kergemini silma.
Kui arvata kokku kogu aja- ja bensiinikulu, maja lahtivõtmine ja kokkupanek ning vigade kõrvaldamine, siis uut maja oleks kindlasti odavam ehitada. Äraveoks ostetud palkmaja puhul peab arvestama riskiga, et palgi kvaliteet ei ole alati selline, nagu paistab, osa palke tuleb tavaliselt asendada.
“Kolmanda vana maja korrastamist ma kindlasti enam ette ei võtaks,” ütleb Ermo naljaga pooleks. Kuid oma kaht valmis hoonet hinnates on ta tulemusega rahul ja mehe nauding tehtud tööst on ilmselge.
Ajalugu väärib hoidmist
MTÜ Vanaajamaja on pea kolmteist aastat uurinud Lõuna-Eesti taluarhitektuuri ning õpetanud inimesi meie ehituspärandit hindama ja taastama. “Igaüks saab teha heateo ja aidata väärt traditsioonil edasi kesta,” julgustab Ragner Lõbu vanade majade väärtusi märkama. Lagunema jäetud hoone päästmine väärikal moel ongi heategu.
Samas on Ragner Lõbu veendunud, et vana maja taastamine ei ole kindlasti odavam kui uue ehitamine. “Seda peaksid ikkagi tegema inimesed, kel on tõsine soov säilitada algupära,” nendib Lõbu.
Palkide seisukord on sageli palju hullem, kui pealtnäha hinnates tundus. Seetõttu tuleb olla valmis ka suuremateks kulutusteks.
MTÜ Vanaajamaja alla koondunud spetsialistid pakuvad oma abi Lõuna-Eestis asuvate palkmajade seisukorra hindamisel. “Vaatame hoone üle, toome välja nõrgad ning tugevad küljed ja anname renoveerimissoovitusi. Ikka eesmärgiga, et see, mida päästa annab, ka päästetaks,” räägib Ragner Lõbu.
Enne asjatundja kohalekutsumist saab inimene muidugi ka ise hoone seisukorda hinnata. Kindlasti tuleks vaadata kaht lihtsat asja: katust ja vundamenti. Kui maja katus on juba aastaid läbi jooksnud, siis tõenäoliselt on muidki kahjustusi palju ja enamik palke tuleb välja vahetada.
Kui majal pole vundamenti ja alumine palgirida on vastu maad või lausa mulla sisse vajunud, tuleb tõenäoliselt samuti väga suur osa algupärasest asendada.
Ragner Lõbu soovitab maja seisukorda hindama minnes alati terava noa kaasa võtta ja sellega natuke palke toksida. “Kui nuga ikka palgile sisse läheb, siis on palk muidugi mädanenud.”
Maja uude kohta kolides on mõistlik kõik kasutamiskõlblik kaasa võtta, et taastades oleks võimalikult palju originaalmaterjali.
Ragner Lõbu on veendunud, et mida jõukamaks meie ühiskond muutub, seda enam hakkame väärtustama oma juurte säilitamist. Maja kolimine teise kohta segab küll traditsioone ja nende uurimist, sest Eesti eri piirkondades kasutati ka palkmaju ehitades omalaadseid tehnikaid. Samas on majal hoolsa omaniku käe all uues kohas lootus pääseda hävingust. Ragner Lõbu on kindlasti maja päästmise poolt.
Risk või silmade sära
Kui sobiv hoone on leitud, maja seisukord hinnatud ja äraostmiseks piisavalt heaks tunnistatud, tuleb otsida abilisi, kes maja lahti võtavad, uues kohas üles ehitavad ja mädad palgid välja vahetavad. MTÜ Vanaajamaja jagab infot ka selliste väärt meistrite kohta.
Kui tegu on vaid äraveetava hoonega, mitte aga kinnistu ostuga, siis ei ole kohustust vormistada tehing notari juures. Samas toob Tallinna notar Liivi Laos välja rea asjaolusid, mida tasuks kaaluda. “Sellise tehingu puhul saaks notar kontrollida müüja ja ostja isikuid ning kinnistu kuulumist müüjale. Ehitusregistrist saaks järele vaadata, kas kinnistul üldse selline ehitis paikneb või mitte. Lisaks saaks pädevamalt kokku leppida ka võimalikes trahvides.”
Sageli viiakse sellised ostud-müügid läbi ilma ühtegi lepingut sõlmimata. Müüjale makstakse kokkulepitud summa ja palkmaja veetakse minema. Kui siis ilmnevad aga varjatud puudused, on teil peaaegu võimatu õigust nõuda. Liivi Laos soovitab vormistada tehingu kinnituseks kas või lihtkirjaliku lepingu, sest see on ikkagi parem kui mitte midagi. Vabalt vormistatud ostu-müügilepingus saab tuua välja osapooled, müügiobjekti, hinna ning aja, millal ostja hoone algsest asukohast ära viib. Lisaks on võimalik kirja panna osapoolte muud kokkulepped.
Vana maja ostu võib võrrelda tundmatus kohas vette hüppamisega. Kui aga mõte päästa üks vahva hoone toob teile sära silmadesse, siis küllap on see plaan teostamist väärt.
Artikkel ilmus ajakirja Maakodu juuni numbris.
