Mürgitatud toit ei hooli riigipiirist

Eelmisel nädalal Tallinnas peetud toiduohutuse konverentsil arutasid Prantsuse ja Eesti veterinaarametnikud, kuidas toidukriise ohjata ja ennetada.

Veterinaar-ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel meenutas paari aasta tagust kriisi Iirimaalt sisseveetud sealihaga, kus mürgiseid dioksiine sisaldavad sealihatooted olid jõudnud juba 25 EL riiki. Mürgistuse põhjustas toona saastunud loomasööt, mida anti sigadele Iirimaa mitmetes farmides.

"Oleme Eestis jõudnud sellisele tasemele, et kui inimene läheb poodi või restorani, siis see toit on enesestmõistetavalt kvaliteetne ja ohutu, aga selle ohutuse taga on ääretult suur üle-Euroopaline ametkondlik võrgustik, et taolisi toidukriise ennetada," rääkis Pärtel. Ta lisas, et suurematel riikidel on toidukriiside ohjamiseks lausa eraldi ametkonnad.

Melamiin Hiina piimatoodetes

"Toidukriise tuleb aeg-ajalt ette kõikjal Euroopas, seda võib juhtuda ka kolmandates riikides. Euroopa Liidu eeliseks ongi see, et meil on loodud kiirhoiatusvõrgustik," rääkis Poolas asuva Prantsuse saatkonna põllumajandusatašee Stéphane Cadorel. Cadorel kinnitas, et kui ühes riigis on tekkinud kriisiolukord või on EL piiril tuvastatud selline toode, mis kujutab ohtu, siis antakse sellisest ohust kohe teada kõigi EL riikide veterinaarametitele.

Prantsuse põllumajandusministeeriumi toidudirektsiooni eksperdi Nathalie Pihieri sõnul oli prantslaste viimane suurem kriisikogemus samuti seotud dioksiiniga mürgitatud Iiri sealihaga. Pihier meenutas ka suuremat haiguspuhangut Prantsusmaal paar aastat tagasi, kui lapsed haigestusid, olles saanud nakkuse hakklihast.

"Mitmetesse Euroopa riiki on jõudnud ka melamiiniga saastatud Hiina piimatooted, nii et toiduohutus pole ainult ühe riigi küsimus," rõhutas Pihier, hoiatussüsteemid on väga olulised, et kriise ennetada.

Stéphane Cadorel selgitas, et toiduohutuse tagamiseks on ELis väga kõrged toiduohustuse normid, nii et mitte ühegi riigi kodanikud ei pea toidu kvaliteedi pärast muretsema, kuna tohutud ametkonnad oma ennetustööga hoolitsevad tarbija toidulaua ohutuse eest. "Kõik, kes tahavad kolmandatest riikidest Euroliitu toiduaineid sisse vedada, peavad samuti neid nõudeid täitma," lisas Cadorel.

Odav importtoit ärritab ka prantsuse farmereid

Samas nurisevad ka prantsuse farmerid, nii nagu Eesti põllumehed, et odavamalt, rangete nõueteta toodetud importtoit takistab neil oma tooteid müümast. "Eks Prantsusmaal kaebavad põllumehed samamoodi, et nende olukord on raske, kuna peavad konkureerima importtoiduga," rääkis Stéphane Cadorel. Ta kinnitas, et prantsuse farmerid on võtnud üheks prioriteediks kehtestada ühise põllumajanduspoliitika reformiga sama ranged nõuded toidutootmisele ka nendele kolmandate riikide ettevõtjatele, kes soovivad oma toitu ELi importida. "Me tahame, et olukord toiduturul võrdsustuks ning konkurents oleks ausam ja võrdsem," ütles Cadorel. 

Nathalie Pihieri sõnul suunatakse ka Prantsusmaal tarbijaid rohkem kohalikku toitu eelistama. "Me üritame kõikvõimalike vahenditega edendada kohalike toodete tarbimist. Oleme kasutusele võtnud ka kohalike toodete märgid ja kvaliteedimärgid, et suunata tarbijaid võimalikult rohkem ostma oma piirkonna farmerite kaupa," rääkis Pihier.

Prantsuse veterinaar- ja toiduametnike koostöö eestlastega pole esmakordne, ühisseminarid nii toiduohutuse kui loomatervise alal on juba traditsiooniks saamas.