Köögivili, mida südasuvel võimalik Eestimaalt saada, ongi enamasti eestimaine. Kuigi kodumaise aedvilja tipphinnad ületavad siin importkauba omi, on eeliseks valik. Kui ei taha osta suuri värskeid Eesti kartuleid kolme euro eest, osta väikesi 50 sendi või ühe euroga. Maasikate hind kõigub 2.70 ja 3.50 vahel, värskel kurgil 2 ja 3 euro vahel, lillkapsa kilo on 1.50–2 eurot, kabatšokk 1.60 ja suvikõrvits 2 eurot.

Müüjad ongi põhikohaga müüjad, talunikke oma saadusi müümas näha ei ole. Talu kraami on küll – näiteks Antsu talu kurgid-kartulid Tahkurannast, talunaerid Mulgimaalt jm.

“Mõni turg müüb odavamalt ka,” arvab müüja Maire Vetka. “Aga meil on tõesti kvaliteetne kaup.”

Ta lisab, et praegu on hinnad küllalt madalad. Mõne nädala eest olid kõrged, kuna kodumaist köögivilja oli veel vähe.

“Aednikud kasvatavad oma saadusi katmikaladel, siis saavad need valmis mitu nädalat varem. Varem on just mõtet müüa, siis on hinnad kõrgemad,” räägib Vetka turu argipäevast.

Müügilaudade vahel on lämbel keskpäeval rahvast hõredalt. Peamiselt ostetakse maasikaid ja kartuleid, ent kaubaks läheb ka till ja hernes. Putkade juures pole samuti tunglemist märgata. Seal müüakse sinki, vorsti ja saiakesi.

On ka kohviputka, mille ees kolm lauda. Aga kohv ise on kallis, tassitäis maksab 1.60.

Sestap polegi välikohvikus rahvast. Küll aga istub paar noort inimest turulettide kõrval mugavatel pinkidel ja loeb. Või kuulab lihtsalt rahustavalt mõjuvat purskkaevuvee sulinat.