Vene ja Hiina keskklass tahab liha

2007. aasta eriti kõrged teraviljahinnad ning sellele järgnenud 2008. aasta väga hea saak suutis maailma viljavarusid suurendada vaid 11 miljoni tonni võrra, kuigi oleks võinud eeldada varude suurenemist 60-70 miljonit tonni. Juba järgmiseks aastaks ennustatakse nende vähenemist taas 20-30 miljoni tonni võrra.

Varude vaevaline taastumine näitab, kui suur on nõudlus ning see kasvab. Analüütikute hinnangul võib majanduskriis kiirema arenguga suurriike - Hiinat, Indiat, Brasiiliat - küll veidi mõjutada, aga sissetulek inimese kohta siiski kasvab ning sellest tulenevalt ka isu läänelike toitumisharjumuste järele.

Teraviljaturgu mõjutab ka loomasöödaks kuluva teravilja osakaal, nõudlus selle järele kasvab järgmisel aastal kolmandiku võrra, 89 miljonilt tonnilt eeldatavasti 120 miljoni tonnini. Söödavilja vajavad peamiselt sea- ja veiselihakasvatajad. Venemaal ja Hiinas suureneb aga jõudsalt ka linnukasvatus. Laienev keskklass neis riikides tahab üha enam liha süüa ning kanaliha on nii hinna kui tootmiskulude poolest parim valik.

Uus taimekaitseseadus  tõstab hindu

Euroopa põllumajandus-, regionaal- ja keskkonnapoliitika keskuse (EuroCare) tehtud uuringu tulemusena arutatakse Brüsselis, kuidas võib teraviljakasvatajaid mõjutada taimekaitsekemikaalide kasutamise piiramine. Kui neid kasutatakse vähem, langevad saagid ning tõusevad hinnad. Kõige konservatiivsema stsenaariumi korral tõusevad põhitoodete, nagu kartuli ja nisu hinnad vähemalt 20 protsenti, halvimal juhul üle 100.

Teine taimekaitseseaduse tagajärg on põllumajandustootmise liikumine väljapoole Euroopat, kus selliseid piiranguid pole.

Euroopa Liidu viimane poliitikamuutus mõni nädal tagasi käsitles tootmisega seotud otsetoetuste ümberjagamist maaelu arengumeetmetesse. Toiduteravilja kokkuostule seati ülempiir 3 miljonit tonni ja selle koguse ulatuses makstakse hinda 101.31 eurot tonn. Kui see kvoot on täis, otsustab EL maksimaalse hinna, mille eest ollakse nõus ostma. See tähendab, et turuhinnad võivad langeda allapoole sekkumishindu. Varem pole interventsioonikogustel ülempiiri olnud ning see põhjustas 1990ndatel viljamägesid, kuna madal turuhind muutis interventsioonisüsteemi talunikele soodsaks.

2011. aastaks plaanitakse kaotada kõva nisu, maisi ja odra sekkumiskokkuost. Kuigi eelmisel aastal ei kasutatud interventsiooni peaaegu üldse, pole paljud taimekasvatajad süsteemi kaotamisega rahul. Interventsioonilaod on avatud alates 1. novembrist kuni mai lõpuni. Seni on pakutud 24 000 tonni teravilja, peamiselt Ida-Euroopa riikidest, kus viljahinnad on sekkumishinnast madalamad.

Impordimaks kaotati esimest korda eelmise aasta detsembris, kuna hinnad olid niigi laes. Tänavu oktoobris tegi Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel ettepaneku impordimaks taastada, kuna nisu hind oli kukkunud enam kui 300 eurolt 160 euroni tonni kohta. Loodetakse, et impordimaksu abiga suudetakse hoida vilja hinda kõrgemal kui 155 eurot, ilma et Euroopa Liit oleks kohustatud suurtes kogustes ülejäänud vilja kokku ostma. Kui maksud eelmise aasta detsembris peatati, teatas Fischer Boel, et olukord jääb selliseks 2009. aasta juulikuuni. Kiiresti langenud viljahinnad nõuavad aga suuremat paindlikkust.

Muutused puudutavad ka Eestit

Kuna tegutseme Euroopa ühtses põllumajandusruumis, laienevad muutused loomulikult ka Eestile. Siin tegutsev Šoti farmer Neil Godsman kaalub pärast rasket koristusaastat tõsiselt oma võimalusi Eestis põldu pidada.

Tema arvates väheneb Balti riikides taimekasvatuse osatähtsus järgmistel aastatel tunduvalt, kuna väetiste jätkuvalt kõrge hind jätab paljud kasvatajad hätta. Enamik väetisetootjaid on aasta lõpuni oma hinnad fikseerinud kõrgete gaasi ja nafta hindade järgi. Teraviljakasvatuse konkurentsivõimelisena püsimisel on lisaks põllumeeste arukatele ning tulevikku suunatud otsustele suur osa ka riigi toetusel, kelle ülesandeks Euroopa Liidu seaduste kohaldamisel on rohkem arvestada kohalike taimekasvatajate olukorraga.