Paraku on nii, et kui piirkonnas on maja, mis varastele väga ahvatlev (hoovis vedelevad tööriistad, vanametall, puudub valgustus jne), siis jäävad varga tee peale ka ümbruskonna teised majad, kust ka võimalusel midagi kaasa võetakse. Niisiis tuleb mõelda ja tegutseda laiemalt, kui vaid oma koduuks ja aed!

Kui sa pöörad tähelepanu enda ümbruskonnale, reageerid kahtlastele isikutele/autodele, siis on see suur samm kuriteo ärahoidmiseks. Kurjategija soovib anonüümsust ja seda, et teda ei märgata. Kui neid tingimusi ei ole, liigub ta edasi ja jätab oma kurjad plaanid selles kohas teostamata.

Alljärgnevalt mõned kontrollküsimused, mis peaks sind aitama kodu turvalisuse suurendamisel.Kas sinu majanumber/aadress on selgesti nähtav?

  • Kas redelid, voolikud jm aiatarbed on pandud kuuri/ lukustatud ruumi?
  • Kas välisuksed on turvauksed?
  • Kas kõikidel välisustel (peauks, tagauks, kuuriuks, garaažiuks) on turvalukud?
  • Kas välisuste hinged on terved, tugevad ja neid on piisavalt? (hinged võiks olla pigem seespool, kinnitatud pikkade kruvidega)
  • Kas tunned oma lähimaid naabreid?
  • Kas välisuksel on uksesilm?
  • Kas peale kolimist oled kõik lukud ära vahetanud?
  • Kas majaümbrus on valgustatud?

Mida rohkem „ei" vastuseid, seda väiksem on võimalus sissemurdmist ennetada ja viimane aeg on oma kodu turvalisuse parandamiseks midagi ette võtta.  Alustuseks oleks mõistlik tutvuda oma naabrite, piirkonna konstaabli ja miks mitte ka näiteks postiljoniga. Esiteks vähendab naabrite tundmine piirkonnas anonüümsust ja nii on võimalikku seaduserikkujat lihtsam märgata. Teiseks on naabrite ühine tegevus turvalisuse tagamisel äärmiselt oluline. Suhtlemine, infovahetus on märksõnad, mis naabrite koostööd peaks iseloomustama. Kindlasti vaheta naabritega kontakte, isegi kui üksteist ei nähta, on hea, kui naabriga saab vajadusel ühendust võtta. Mõelge ka naabrivalvega liitumise peale - naabrivalve plakat on juba märguandeks pätile, et siin on hoolsad naabrid, sinna juurde ka loomulikult naabrite ja politsei inforing. Edasi soovitame:

  • Korista maja ümbrus, vii ära või pane siseruumidesse maja ümber olevad tööriistad, vanametall jms. Kuritegevuses toimib nn „katkise akna sündroom" - kui üks aken on juba katki, on õige pea ka teised aknad lõhutud, kui üks grafiti kritseldus on tehtud, tuleb sinna kritseldusi juurde. Räämas majaümbrus näitab hoolimatust oma vara suhtes.
  • Kinnistu ümber peab olema korralik aed, mille väravad (ka jalgväravad) on lukus. Lukustatud värav mõjub vargale psühholoogiliselt, samuti võtab aega luku lõhkumine;
  • Muretse korralikud lukud - turvaluku muukimine on aeganõudvam ja tõenäosus, et keegi seda näeb on siis suurem;
  • Maja ja kõrvalhoonete ümbrusse paigalda liikumisanduriga valgustid;
  • Paigalda autonoomsed lokaalsed häiresüsteemid (ukse kontaktidega, trossidega), ootamatu lärm ehmatab varast ja ta jätab oma „töö" pooleli;
  • Kontrolli üle akende turvalisus, ega aknaraamid pole ära pehkinud. Võtmega lukustatavast aknast pääseb varas sisse vaid klaasi purustades, kuid see tõmbab tema tegevusele liiga palju tähelepanu. Esmajärjekorras tuleb kindlustada strateegiliselt kõige ohustatumad aknad, mis asuvad esimesel korrusel, õuepoolsetes tubades, vihmaveetorude läheduses.
  • Tänapäevaste plastikakende puhul tuleb jälgida, et õhutusasendil oleks võimalik akent nö lukustada, et jällegi ennetada sealt sissepääsemist või akna avamist
  • Abi on ka koerast, keda on õpetatud võõraste peale häält tegema. Samas kui tegu on näiteks suvekoduga, kus püsivalt elate sees vaid suvel ja nädalavahetustel, siis looma nädalateks üksi jätmine on kuritegu;
  • Paigalda valvesüsteem. Eesti turul on erinevaid ettevõtteid, konsulteeri mitmega ja vali oma kodule sobivaim variant;
  • Ole tähelepanelik, reageeri kahtlustele, võõraid märgates tegutse - küsi, keda otsitakse, kas saab aidata jne. Märgi üles võõrad autonumbrid. See eeldabki kogukonna ühtehoidmist, et üksteist tuntakse ja teatakse. Kui kuuled naabri hoovist lärmi, siis mine vaata, mis seal toimub, teavita naabrit ja teisi ümbruses olevaid elanikke, vajadusel kutsu abi politseist

Mida teha koos naabritega?

Tõsi on see, et naabreid valida ei saa. Kuid siiski, piirkondades, kus majad asuvad üksteisest kilomeetri(te) kaugusel, on naaber see, kes kõige kiiremini vajalikul hetkel sind aidata saab. Niisamuti, kui sina vajad naabri abi, võib naaber vajada ka sinu abi, selleks pead sa valmis olema. Nii et esimesena soovitamegi lähimate naabritega kohtuda, kontakte vahetada ja kokku leppida, kuidas erinevates olukordades käituda. Kui majal on valvesüsteem, siis mismoodi peaks käituma, kui naaber häiret kuuleb? Mida siis teha, kui naabri poole sõidab esmapilgul võõras auto? Kas naaber saaks ehk õhtul sinu suvemaja eest läbi sõita, võtta postkastist posti ja vaadata, et kõik on korras? Kindlasti on võimalusi veel ja veel, mida koos teha saaks. Selle kõige eelduseks on aga inimese enda hoolivus oma kodu vastu. Muidugi aeg-ajalt ununeb redel kuuri panemata või jääb värav lukustamata ja ärge siis pahandage, kui naaber helistab ja sellest teada annab!

Veel ideid naabritega koostööst! Eelpooltoodud nõuandeid kasutatakse väga mitmetes naabrivalve sektorites, need on järgi proovitud ja toimivad. Samas on tegevusi, mis Eestis veel vähetuntud, kuid mujal maailmas kasutusel. Toon mõned neist ka siinkohal välja, ehk saab keegi uue huvitava idee:

  • Kui naaber on pikemaks ajaks ära läinud, pargivad teised naabrid tema hoovi oma autot, et ikka oleks näha liikumist selle maja juures;
  • Samuti naabri pikema äraoleku ajal niidavad teised naabrid seal muru, pügavad hekki ja hoiavad postkasti tühjana;
  • Väärisesemeid ei hoita kapis või seifis vaid näiteks vastavalt selleks otstarbeks tehtud kreemipotsiku või hambapastatuubi kujulises hoiukohas, mis tõenäoliselt ei tõmba sissemurdja tähelepanu.

Kokkuvõtteks: vaata oma kodu üle nö varga pilguga - kui sul võtit ei ole, kuidas siis majja saaksid? Kui sind tegelikult kodus ei ole, siis peaks väljapoolt maja olema näha, et keegi ikkagi on kodus. Vanematele inimestele tasub meelde tuletada, et võõraid majja sisse laskma ei pea. Igasugustelt kontrollidelt (elektrinäidud jms) küsige töötõendit ja kontrollige üle, kas ikka tegu on õige tõendiga. Ei väsi meelde tuletamast ka suitsuanduri vajalikkust, on olemas süsteeme, mis annavad häire ka mobiiltelefoni(de)le, nii on võimalik häiresignaali saajate ringi lisada ka naabrid. Ohutust ei ole kunagi liiga palju, seda enam, et kuriteo ennetus ei ole raketiteadus, eelpool toodud nõuanded on ju enamasti teada ja kergesti teostatavad. Lihtsalt vaja on järjepidevust ja pidevat tegutsemist!

Lisainformatsiooni kodu turvalisuse tõstmiseks:    

Tiina Ristmäe on MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht