Nutimaja loeb omaniku soove
Tulevikus ei pea enam muretsema, et koju tulles on tuba külm, uks jäi lukustamata või triikraud ununes sisse. Nutimajad saavad nende muredega ise toime, kirjutab Novaator.ee.
USA Washingtoni osariigi ülikooli insener Diane Cook kirjutas ajakirjas Science avaldatud essees, et juba mõne aja pärast elavad inimesed arukalt toimivates kodudes, mis kasutavad majaelanike vajaduste ära arvamiseks andureid ja tarkvara ning hoolitsevad efektiivsema energiakasutuse, inimeste parema tervise ja isegi mugavama sotsiaalmeedia kasutamise eest.
Paljud kodud, kus arvutisüsteem hoolitseb näiteks telesaadete õigeaegse salvestamise või kütte sisse- ja väljalülitamise eest, on juba poolel teel sinna.
"Kui teil on kodus programmeeritav termostaat, on teil juba olemas nutikodu alged. Meie töö eesmärk on delegeerida selle programmeerimine teie kodule. Me tahame, et teie kodu mõtleks teie vajadustele ning kasutaks õigete asjade tegemiseks oma erinevaid komponente," selgitas üle viie aasta majade juures tehisintellekti rakendamist katsetanud Cook.
Tema sõnul ei ole eesmärk ainult mugavuse suurendamine, vaid nutikodust oleks enim kasu puudega inimestel ja eakatel. USA loodeosas testimiseks kasutatavad 25 eluaset, sealhulgas 18 korterit, on juba näidanud, et arendatav tehnoloogia aitab jälgida üksinda elavaid eakaid inimesi ning teavitada hooldajaid häiretest hoolealuse tavapärastes tegevustes, nagu ärkamine, söömine, pesemine ja ravimite võtmine.
Sarnaselt on võimalik ehitada majapidamisi, mis reguleeriksid automaatselt oma energiatarvet. Nutikodu tehnoloogiad oskavad kasutada (nõude)pesumasinaid väljaspool elektritarbimise tippaega, lülitada välja hetkel ebavajalikud olmeseadmed ja valgustuse ruumides, kus ei viibita ning see ei eelda inimeste sekkumist.
Cook soovib anda majadele võime jälgida ja mõista, mida teha kütte, kliimaseadmete, valgustuse, tulekustutus- ja muude süsteemidega ning seda kõike ilma inimese sekkumiseta. "Meie eesmärk on delegeerida osa majapidamisülesannetest inimeselt tarkvarale," selgitas Cook.
Kui nutitelefon tagab inimesele kõikjal ligipääsu sotsiaalmeediale, siis nutikodu suudab tegelikult käituda sarnaselt autos kasutatavale Bluetooth juhtmevabale tehnoloogiale, võimaldades kõigis ruumides käed-vaba telefonivestlust. Tänu ruumidesse paigaldatud kaameratele saaks elanikud igast toast skaipida.
Kuigi nutikodu loomiseks vajalik tehnoloogia on küll olemas, tekitab see paljudes (eelkõige vanemates) inimestes muret privaatsuse pärast. Cooki sõnul peavad inimesed neid tehnoloogiaid aktsepteerima ja need omaks võtma ning järgmise põlvkonna koduomanikud võivad pidada nutikodus toimuvat jälgimist juba iseenesest mõistetavaks.
Nutikodu loomise muudab Cooki sõnul tehnoloogiliselt raskeks ka asjaolu, et arvutil on raske inimest tundma õppida ning eriti keeruline on see suure pere puhul, kus koos elab palju inimesi. Inimeste tegevuse jälgimine võib küll olla lihtne, kuid nutikodu peab õigete otsuste tegemiseks oskama ka kogutud andmeid analüüsida.
