Kirjade sisu on tihti lühike ja konkreetne stiilis „kas on võimalik teha kiiresti makse” või “kas saate teha rahvusvahelise pangaülekande täna?" Summad, mida palutakse tasuda jäävad paari kuni paarikümne tuhande euro piiridesse, reeglina puudub korrektne makseselgitus ja maksekorraldus.

„Kui varasemalt võis vigase keele tõttu üsna kiiresti aru saada, et tegemist on õngitsuskirjaga, siis täna pingutavad kelmid palju rohkem, et oma eesmärki saavutada ning kirjad tunduvad esmapilgul küllaltki usaldusväärsed. Meile teadaolevalt ei ole ükski ettevõte kahju kannatanud, kuid pikemaid kirjavahetusi arvesaatjaga on siiski esinenud,“ ütles Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna (CERT-EE) juht Klaid Mägi.

Mitmesuguste õngitsuskirjade saatmine on üks levinuim petuskeem, mille abil kurjategijad üritavad hõlptulu teenida. Kirjade kvaliteeti ja usaldusväärsust üritatakse pidevalt tõsta, kasutades sageli selleks tuntud ettevõtete või riigiasutuste nime. Taolisi petukirju, millega üritatakse kas raha või isikuandmeid välja petta, levitatakse vähemalt mitu korda kuus.

„Kõige lihtsam viis kirja õigsuse kontrollimiseks on kirja saatjale helistada ja üle küsida, kas ta ka tegelikult sellise palve edastas. Kindlasti ei tohiks kahtlase sisuga meili manuseid avada ning kõige mõistlikum on kiri peale oma ettevõtte IT-spetsialistile saatmist kustutada,“ soovitas Mägi.