Ostjad eelistavad poes odavat välismaist köögivilja
Suur osa ostjaid käitub aga vastupidi. Ütleb küll, et eelistab eestimaist, kuid tegelikult tarbib piiri tagant sisse toodud odavamat kraami. Eriti selgelt on see näha tomati puhul.
“Importtomatid on tänavu väga odavad, eelmise aastaga võrreldes lausa poole odavamad. Kohalik tomat on aga endiselt kallis, isegi neli protsenti kallim kui möödunud aastal. Kliendid teevad oma otsuse eelkõige hinna järgi,“ selgitab Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats.
ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter seevastu väidab, et nemad müüvad tomatit kauplusekettidele sel aastal 25% odavamalt kui mullu. “Allapoole minna enam ei saa, see oleks katastroof,” sõnab ta.
Kodumaisel kurgil läheb paremini. “Meil on kindel tarbijaskond, kes eelistab odavale välismaisele veidi kallimat kohalikku,” ütleb Grüne Fee Eesti ASi juht Raivo Külasepp.
Sama näitavad kaupluste müüginumbrid: Selverites on suvel kohaliku kurgi osakaal 75%, Rimi riiulitel on kõik lühikesed kurgid pärit Eestist, jaanipäeva paiku müüdi Prismades Peipsi kurki mitu korda rohkem kui kõvasti odavamat välismaist.
Kõik suuremad jaeketid – Selver, Rimi, Prisma, Maxima – kinnitavad nagu ühest suust, et lähtuvad oma otsustes, mida ja kust osta, tarbija eelistustest. Importtoodete kõrval on alati müügil ka kodumaised köögiviljad.
Hind on see, mille tõttu kohalik köögiviljakasvatus väljasuremisohus vaagub. Mõju avaldavad nii kõrged tootmiskulud kui maksupoliitika.
Katmikalade kütmiseks kasutatakse gaasi, mille aktsiisimaks on kõrge. Seetõttu piisabki suurematel katmikaladel kurgi-tomati-salati kasvatajate üleslugemiseks ühe käe sõrmedest.
Samas tunnistavad nii ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter kui Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin, et riik ei saa kaupade vaba liikumist kuidagi piirata. Küll aga saaks veel enam õhutada kohaliku toidu tarbimist, nii nagu seda tehakse näiteks Soomes.
Eesti Aiandusliidu teatel on Maarjamaal kasvatatud köögiviljal, võrreldes Lõuna- ja Kesk-Euroopast sisseveetuga, selged eelised: lisaks värskusele on kohalikes saadustes imporditutest vähem taimekaitsevahendite jääke. Selle tagab juba meie kliimavöötme tõhusaim bioloogiline tõrjevahend – talv.
Kui palju toodetakse Eestis aastas aedvilja
