Paras aeg mõelda järgmise talve küttepuudele
Kui külm talv seljataga, siis vulisevate kevadvete aegu kipub vahel ka nii juhtuma, et ei mõtle enam järgmise talve küttepuudele. Kuid tegelikkuses võiks igal ahjul olla oma metsamees, kellelt puud ostetakse. Siis ei juhtu ka seda, et ajalehekuulutuses lubatud kuivade küttepuude asemel tuuakse märjad notid või on toodud puukoormas ohtralt ebakvaliteetset küttematerjali.
Kes ikka jahedal ajal sooja tuba tahab, peab ka selle eest hoolt kandma, et puud õigel ajal tehtud ning kuivama saavad. Kui pakane juba paugub, siis ei piisa enam sellest piskust, mis on võimalik kaubanduskeskusest kaasa haarata, kui leiva ja piima järele lähed.
Kindel on see, et sooja toa eelduseks on kuivad küttepuud. Siis pole ka puuliigil enam nii suurt tähtsust. Kuivad puud süttivad kergesti, põlevad puhtalt ja puus leiduv soojusenergia läheb küttekolde soojendamiseks hea kasuteguriga. Niiske puuga kütmisel kulub suur osa energiast niiskuse aurustamisele ja põlemine on mittetäielik. See omakorda põhjustab küttekeha tahmumist, vähendab tema soojusenergia sidumise võimet ning lühendab kasutamisiga.
Ühe suvega on võimalik saada järgmiseks talveks suhteliselt kuivad küttepuud. Selleks tuleb puud lõhkuda halgudeks ja laduda riita varakevadel ning kaitsta vihma eest. Parim kuivamiskoht on kuur, kus seinalaudade vahel on väikesed vahed, mille kaudu tuul pääseb halge kuivatama.
Fakte küttepuudest
- Hea küttepuu niiskus peab olema alla 20%. Kasel kulub kuivamiseks üle aasta, haab kuivab kaks aastat. Kõige kiiremini kuivab lepp, okaspuul kulub natuke kauem aega.
- Kui lepahalg on veel punakas, siis on ta toores ning kütmiseks ei sobi.
- Ekslik on arvata, et küttepuud saab kuivatis kiiresti kuivaks. Seal kuivab puu küll väljast, kuid südamik jääb ikkagi niiskeks. Samuti ei ole kuivatis kuivatamine majanduslikult otstarbekas.
- Kasulik on järgmise päeva puud juba eelmisel õhtul tuppa valmis tuua. Nii jõuavad need soojeneda ning annavad ära ka niiskust.
- Vaieldakse selle üle, milline puu on kütmiseks kõige parem – kas kask, kuusk või hoopis lepp. Vanarahvas ütles, et pane ikka natuke ühte ja teist ning ära ainult kasega küta, lõhud ahju ära – see teeb liiast kuuma. Kuuse ja männiga kütmisel ei tohi unustada, et need kipuvad sädemeid viskama, kuid samas praksuvad kenasti. Seega parim valik romantikutele. Lepp on küll odav küttepuu ning ka tema kütteväärtus on väike, kuid hoiab ahju korras, s.t ei tahma ega põleta kive läbi. Seevastu kasega kütmisel peab olema ettevaatlik, eriti kui korsten on vana ja puhastamata.
TASUB TEADA
Kuidas hinnata puu kuivust?
Kõigepealt tasub teada, et kuivade puude kaal on märgadega võrreldes tunduvalt väiksem. Puu kuivab peaaegu kaks korda kokku, nii võib kuuekilosest halust lõpuks järele jääda kolm kilo, seega tasub puuhalgusid lihtsalt kätel kaaluda. Kui kaht halgu kokku lüüa, siis kuivad puud kõlisevad. Kuiv puu on valgem ja heledam ning läikivam, niiske puu on matt.
Mõni näide küttepuude erikaaludest (20% niiskuse juures)
Tihe puu annab kütmisel rohkem soojust.
- 1 ruumimeeter (rm) kasehalge kaalub u 480 kg
- 1 rm kuusehalge kaalub u 330 kg
- 1 rm lepahalge kaalub u 400 kg
