Põhk ja päevalill tõrjuvad odavamat küttepuud

Nende seas, kes ise oma elamist kütavad, on endiselt kõige hinnatum halupuu, tema liidrikohta kõigutavad kõrge kütteväärtusega briketid. Milline küte on aga kõige odavam?

Eesti Metsaseltsi endine president ja praegune Kohila vallavanem Heiki Hepner on aastaid jälginud puidu ja teiste kütteliikide hinnamuutusi.

Muutused on märgatavad. Kuivade lepahalgude jaehind on nelja aastaga kasvanud ligemale kaks eurot rm kohta, puitbriketi tonni hind langenud ligemale viis eurot ja turbabriketi tonn kallinenud kaheksa euro võrra.

See on aga vaid üks tõde. Teine tõde on see, et lepahalgude ja üldse küttepuu hinnad olid kõrged läinud talvel, langema hakkasid need sel suvel. Aastatagusega võrreldes on praegu odavamad nii lepahalud kui ka puit- ja turbabrikett.

Hepner on võrrelnud puitu teiste kütteliikidega ja leidnud, et puidusoe tuleb elektriga võrreldes 6,4 korda odavam. Gaasiga võrreldes kulub puidust ühe MWh sooja saamiseks ligemale neli korda vähem raha.

“Kõige odavam tuleb, kui teha ise halge kolmemeetristest nottidest ja nendega ahju kütta. Suurim on hinnavõit siis, kui küttepuitu on võimalik oma metsast varuda,” tõdeb ta.

Samas väidab Hepner, et küsimusele, missugune valik on kütjale soodsam, ei saa ainult hindu kõrvutades vastata. Samuti ei saa iga kütteliigi kütteväärtust eraldi arvestada – peavad ju järelduses sisalduma ka kolde kasutegur, investeering küttesüsteemi ja hoolduskulud.