Põllumeeste ja tarbijakaitse liidu avalik kiri: lipumärk lihatoodetel on eksitav

 (5)
Kaupo Kutsar võitleb selle eest, et Eesti lipu märk oleks peal vaid kodumaisest toorainest toidukaubal
Kaupo Kutsar võitleb selle eest, et Eesti lipu märk oleks peal vaid kodumaisest toorainest toidukaubalFoto: Argo Ingver

Lipumärk liha ja lihatoodete märgistamisel on eksitav, seisab kuue organisatsiooni poolt alla kirjutatud ja täna Riigikogule üle antud avalikus kirjas.

Kiri puudutab Toiduliidu poolt juba kümme aastat välja antavat lipumärki, mida võivad statuudi kohaselt kanda ka importtoorainest Eestis valmistatud tooted. „Lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt kodumaist, Eestis kasvatatud toitu,” seisab kirjas, kus on viidatud mullu tehtud uuringule, mille kohaselt 75% vastanutest olid kindlad, et lipumärgiga varustatud tooted sisaldavad kodumaist põhitoorainet.

„Kui aga 75% tarbijatest on märgi visuaalist eksitatud, tuleb korrigeerida kas märgistust või märgise statuuti. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korral peab toode olema valmistatud ning ka selle põhitoorained toodetud Eestis,” seisab kirjas.

„Kui liha on mujalt tulnud ja siin tehakse tooteks, siis ei ole see ju Eesti oma,” ütles Eesti Tarbijakaitse Liidu juhatuse esimees Valli Järve, kes on üks kirjale alla kirjutanutest. Ta on seda meelt, et lipumärki võiks kasutada vaid eesti toorainest toodete puhul.

Tegelikult kinnitas Euroopa Komisjon mai lõpus kogu Euroopa Liidus 2020. aasta algusest jõustuva rakendusmääruse, kus on kirjas toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise eeskirjad. See peaks aitama vältida tarbijate eksitamist toidu põhikoostisosa päritolus. Kui esitatakse viide toidu päritoluriigile või lähtekohale ja see erineb põhikoostisosa päritolust, peab edaspidi välja tooma ka põhikoostisosa päritolu.

Seotud lood:

„Kui lähtekoht esitatakse näiteks lipumärgiga ja põhikoostisosa tooraine ei ole kodumaine, peab lipumärgi juures olema info tähemärgi kõrgusega 1,2 mm või suurem. Mida tõenäoliselt tavatarbija isegi ei märka, liiatigi annab asukohaga kujunduse juures mängida (eksitada), nii et olukord on veel juriidiliselt korrektne,” tõi teist aastat lipumärgi eksitava mõju vastu võitlev lihaveisekasvataja Kaupo Kutsar välja probleemi määruses. „Samas saaks loota tööstuste heale tahtele ja kirjutada päritolu suurelt. Nähes senist olukorda saab reaalsus olema ikkagi eksitav, kus tööstused mängivad piiri peal,” arvas ta.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp on öelnud Maalehele, et see määrus ei puuduta Toiduliidu väljaantavat lipumärki. „Toiduliidu lipumärgi eesmärk on anda teada, et tegemist on Eestis valmistatud tootega ning tooraine päritolu pole see kunagi tähistanud.” Tema sõnul määratakse praegu toidu päritolu selle maa järgi, kus toit valmistati. Uus määrus kehtestab tooraine päritolu näitamise reeglid juhul, kui toidu päritolu on märgistusel välja toodud, aga see pole sama, mis põhilise koostisosa (tooraine) päritolu.

Avalik kiri oli adresseeritud toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele. Kirjale on alla kirjutanud Eestimaa Talupidajate Keskliit - Kerli Ats, Eestimaa Lihaveisekasvatajate Selts - Jane Mättik, Eesti Naisliit - Siiri Oviir, Eesti Tarbijakaitse Liit - Valli Järve, Valgamaa Põllumeeste Liit - Kaupo Kutsar ja Viljandimaa Tarbijakaitseühing - Silvia Kalam.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare