13.10.2013, 15:25

Põnevaid leide seenemetsast

Kukeseent ja puravikku tunneb ka algaja seeneline. Kogenum oskab juba märgata kitsemamplit ning teeb vahet sirmikul ja valgel kärbseseenel.

Pille Hermann

Tanuseene noor viljakeha on söödav. Rahvameditsiini andmetel kuulub ta ka “armujoogi“ koostisesse.

FOTO: Foto: Pille Hermann

Kuid lisaks tavapäraste söögiseente korjamisele tasub metsas lahtiste silmadega ringi vaadata – seal leiab nii mõnegi põneva seeneliigi, millega tasub tutvust teha.

Kui metsas jalutades tunnete järsku raipehaisu, võib seal kohata harilikku tanuseent. Seen on kaetud haisva limaga, mis meelitab ligi kärbseid, kes omakorda levitavad seene eoseid.

Maksak – otsida võiks neid hilissuvel või sügisel. Viljakeha on pehme ning neerukujuline, liha värvi punane. Pigistamisel eritub isegi punast vedelikku. Tegu on poolparasiidiga, kelle tegevuse tagajärjel areneb tammedel pruunmädanik, mis muudab tamme lülipuidu punakaspruuniks. Sellist puitu kasutatakse ka tisleritöödel. Seent võib leida tamme tüvedel ning juurtel. Eestis levinud enamasti lääne- ja loodeosas, vähearvukas.

Rohetiksikut leiab lehtpuude surnud okstel, Eestis laialt levinud. Kuna ta on pisike, siis enamasti ei pane me teda tähelegi. Tema elutegevus värvib puidu roheliseks. Kui niiskus ja õhutemperatuur on seenele sobilikud, võivad viljakehad ka helendada – tasub looduses uudistada, kas õnnestub näha.

Kommenteeri Loe kommentaare