Produktiivloomade heaolu hindamine kogub jõudu
Kasvav nõudlus kvaliteetsete toiduainete ja eetilisema loomade pidamise järele mõjutab toiduainete tootjaid. Võetakse kasutusele loomasõbralikumaid tootmissüsteeme ja aretusstrateegiaid, rakendatakse monitooringu- ning sertifitseerimisskeeme ja märgistatakse tooteid vastava märgistusega.
Loomade heaolule viitavad märgistused ‘free range', ‘grass fed', ‘outdoor reared', ‘absence of growth promoters' and ‘slower growth' on ilmunud paljudele Euroopa loomsetele toiduainetele. Ka Eestis on tooteid markeeritud viidetega pidamissüsteemile (munakanad, lihaveised jt).
Tarbijatele jääb selgusetuks, millist informatsiooni erinevad garantiiskeemid ja märgistused loomade elukvaliteedi kohta tegelikult annavad, puudub usaldusväärne ja arusaadav teave sellest, kuidas loomsed toiduained tegelikult on toodetud. Tihti on raske vahet teha objektiivse informatsiooni ja reklaami vahel. Seetõttu on tekkinud vajadus kooskõlastatud, kõikehõlmava ja usaldusväärse heaolu hindamise ja toote informatsioonisüsteemi järele.
Euroopa erinevates riikides on välja töötatud mitmeid loomade heaolu hindamise süsteeme (ANI Austrias, TGI Saksamaal jne), kuid ükski neist pole leidnud üldist tunnustamist. 2004. a käivitati EL loomade heaolu kvaliteedi projekt (The Welfare Quality® project) põhieesmärgiga integreerida looma heaolu toidu kvaliteedi hindamise ahelasse.
Sellega arvestatakse tarbija soovi parandada loomade heaolu ning toodangu kvaliteedi kontrolli. Projektis osaleb 150 teadlast, 39 teadusasutust, 13 EL riiki, projekti maksumus on 17 miljonit EUR. Projekt lõpeb 2009. a.
Projekti eesmärkideks on töötada välja praktilised strateegiad ja meetmed loomade heaolu parandamiseks, Euroopa standard loomade heaolu hindamiseks, Euroopa loomade heaolualane informatsiooni standard ning kasutada tunnustatud spetsialiste loomade heaolu hindamise valdkonnas.
Heaolu kvaliteedi hindamissüsteem baseerub neljal loomade heaolu tagamise printsiibil (dimensioonil): hea pidamine, hea söötmine, hea tervis ning loomupärane käitumine (farmis, transpordil ja tapamajas). Nende printsiipide baasil on välja töötatud kaksteist hindamise kriteeriumi:
Hea söötmine. Loomad ei tohi kannatada pikaajalist nälga, s.o neil peab olema piisav ja kohane. Loomad ei tohi kannatada pikaajalist janu, s.o vesi peab olema kättesaadav sööt piisavas koguses.
Hea pidamine. Loomade puhkamine peab olema mugav. Loomadele tuleb tagada termokomfort, s.o neil ei tohi olla ei liiga külm ega palav. Loomadel peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks.
Hea tervis. Loomadel tuleb vältida füüsilisi vigastusi. Loomad peavad olema vabad haigustest, selleks peavad loomapidajad tagama kohase hügieeni ja hoolduse. Loomad ei tohi kannatada valu mida põhjustavad mittekohane pidamine, kohtlemine, tapmine või kirurgiline protseduur (kastratsioon, nudistamine).
Loomupärane käitumine. Loomadel peab olema võimalus normaalseks sotsiaalseks käitumiseks. 10.Loomadel peab olema võimalik käituda liigispetsiifiliselt. Loomi peab hästi kohtlema kõigis situatsioonides. Peab vältima negatiivseid emotsioone nagu hirm, äng, vaimne kurnatus ja apaatia.
Looma heaolu sõltub sellest, kuidas ta tunnetab situatsiooni milles elab. Seetõttu kasutatakse heaolu kvaliteedi hindamissüsteemis enamasti loomadel baseeruvaid näitajaid (kehakonditsioon, vigastused, hirm) ja ka mõningaid keskkonna (temperatuur, pindala looma kohta) ning pidamise (loomade kohtlemine, aruanded ja dokumentatsioon) näitajaid. Näiteks lihaveiste puhkamiskomfordi hindamiseks mõõdetakse mahaheitmiseks vajalikku aega, lamavate ja mäletsevate loomade osakaalu ja loomade puhtust; nuumsigade negatiivse emotsiooni (hirm) iseloomustamiseks tapamajas hinnatakse tõrksust liikumisel ja tagasipöördumist mahalaadimisel; broilerite puhkamiskomforti hinnatakse sulgede puhtuse, allapanu kvaliteedi, põrandapinna ja õhu ammoniaagisisalduse baasil; vasikate käitumist iseloomustavad mäng (jooks, hüplemine), kehahooldus (lakkumine, sügamine) ning ka ebanormaalsed käitumisreaktsioonid (keele rullimine, allapanu lakkumine, vastastikune imemine).
On töötatud välja protokollid piimalehmade, lihaveiste, vasikate, emiste, nuumsigade, munakanade ja broilerite heaolu hindamiseks. Farmide vastavust 12 heaolu kriteeriumile hinnatakse kuni 50 erineva näitaja baasil. Mõõtetulemuste interpreteerimiseks on loodud hierarhilised mudelid.
Heaolu taseme järgi jagatakse farmid nelja kategooriasse:
*** Väga hea - kõrge heaolu tasemega farmid;
** Hea - hea loomapidamispraktikaga farmid;
* Rahuldav - farmid mida Euroopas edaspidi ei tohiks olla;
0 Puudulik - väga halb heaolu, vajalikud on nõustamine ja investeeringud olukorra parandamiseks.
2008. aastal testitakse heaolu kvaliteedi hindamissüsteemi Austria, Tsehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Rootsi, Hispaania ja Inglismaa farmides.
Metoodikat kasutatakse piimalehmade (90 farmis), lihaveiste (85), vasikate (224), emiste (90), nuumsigade (90) munakanade (73) ja broilerite (70) heaolu hindamiseks. 2009. aasta algul formuleeritakse protokollid lõplikult ja seega on välja töötatud esimene loomade heaolu kvaliteedi hindamissüsteem Euroopas, mida hakatakse juurutama praktikas. Heaolu hindamissüsteemi baasi luuakse loomsete toiduainete markeerimis- ja informatsiooni-süsteemi prototüüp. Täiendav info internetileheküljel www.welfarequality.net.
Loomade heaolu alase problemaatikaga tegelemiseks ning vastavate infosüsteemide loomiseks on EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi juurde loodud Loomade Heaolu Uurimiskeskus.
Allikas: Ettekanne Lihafoorumil, 3. detsember 2008, EPPK.
