PROOVISÕIT: Harjumist nõudev S-Cross

 (5)
PROOVISÕIT: Harjumist nõudev S-Cross
Promomaterjalid

Proovisõit autoga, mille täisnimi on Suzuki SX4 S-Cross, pakub elamusi. Esiteks liitrine kolme silindriga mootor, mille kolmkõla – sidur, gaas, mootor – kohe esimesel korral kokku kõlama ei hakka. Nimelt soovib auto hoopis teistmoodi lähenemist kui keskmiselt suure diiselmootoriga isend.

Aga pole midagi, 82-kilovatine bensiinimootor on püüdlik ja uriseb teenistusvalmilt. Kiiruse kogumist märkad, kui aga paras sõiduhoog juba sees, pole suurt vahet, hoiab seda alal liitrine või kaheliitrine mootor. Küll loeb sõiduk päris varmalt tee ebatasasusi.

Autol on nelikvedu. Jah, kui ka imestate, et liitrine ja nii edasi, pole vaja kaks korda üle lugeda. Nelikveo juhtimisnuppu saab keerata suundadesse Snow ja Sport, kõrval on klahvike kirjaga Lock. Ühesõnaga – täismäng. Ning kui meile üha soojemaid talvesid ei ennustataks, siis ka tulevikusuund. Maastikule minnes tuleb siiski meeles pidada, et kliirendus on 180 mm.

Särtsakama mootoriga on võimalik nullist sajakilomeetrise tunnikiiruseni jõuda 11 sekundiga, automaatkast langetab selle tubli 13 sekundi peale. Kütusekulu alanes pika sõiduga 6,2-ni 100 km kohta, linnas aitab seda taset hoida start-stopp süsteem. Kui autoga sõbraks saate, on loota kulu kahanemist.
Laskumata norimisse, siis autosid, mille salongis on sõidu ajal vaiksem, leidub tehnikamaailmas õige mitu. Õrnem raadiohääl raspeldatakse niiviisi lausa ühetasaseks, aga pole välistatud, et asi on hoopis kõlarite vajakajäämises. Igatahes Raadio Tallinn jazzi selles autos kuigivõrd armastada ei saa.
Teistpidi vaadates – inseneridel on, mille kallal nokitseda. Ning pr-meestel edaspidi uuest ja veelgi paremast tulemusest rääkida. Tundub ju, et Suzuki SX4 S-Cross pole veel päris päralejõudmine, vaid tubli samm teekonnal selles suunas.

Seotud lood:

Välimust autol jätkub: kere on üldiselt üsna ovaalseks lihvitud, aga ninaosa rõhutab jõulisust. Sel aastal lisandunud iluvõre on isegi nii jõuline, nagu oleks üks ta esivanematest olnud Jeep. Tuled on kenad nii vormilt kui ka sisult, seda eelkõige kahest pakutavast kõrgema varustustaseme puhul. Võib-olla lähi- ja kaugtulede vahejõnks on veidi suur.

Ruumi on parajalt. Pakiruumi põhja ja topeltpõhja vahele mahub kõik see õhuke, mis muidu lahtiselt ja kuuldavalt ühest kohast teise veereks. Tagaiste käib suhtes 2/3 ja 1/3 ette alla. Seljatoest väljub ka käetugi-topsihoidja, ees istuja käetugi aga kõige mugavam pole.

Varustuse üle ei või sugugi nuriseda. Tase GL+ pakub muu hulgas valuvelgi, tumenevat tahavaatepeeglit, nahkkateega rooli, elektriliselt kokkuklapitavaid küljepeegleid ja palju muud. Kahe vedava ratta ja manuaalkastiga Suzuki saab 15 000 euro eest, nelivedu eeldab 20 000 ja automaatkastiga nelivedu 22 500 eurot.

Ning kokkuvõte? Proovida ikka tasub!

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare