Liikumine, ilmselt 4x4 kaasmõjul, on selline, et võimaldab biitsepsitel parajalt turri kerkida. On hasarti, on sisu, on minekut. Sealjuures tunnet, et see auto püsib: loomulikult maanteel, aga ka siledamal teedeta maastikul.

Seitsmekäiguline automaatkast tundub juba ette mõistvat, mida juht soovib, võimaldades nii sujuvalt kiirendada kui ka pööretel alla langeda.

Aga kui kiirendada?

Keskmine kütusesekuli on Kodiaqil ametlikult 5,7 l 100 km kohta. Paraku on lugu nii, et kui autot naudid, tähendab see ka suuremat kütusekulu. Sest mis sa tuimast ikka tallad! Seega ei julge ma keskmise kütusekulu ametlikule näidule allkirja anda. Liitrike juurde. Kui veel parem tuju, siis veidi rohkem.

Muidugi oleneb kütusekulu osakaal auto omamise rõõmus sellest, kui kalli Kodiaqi endale suudate või soovite soetada. Kevadrohelisel autol on kiri, mis lubab hinda alates 20 900 eurost. Kui aga haarate kindalaekast infolehe, karjatab see, et näidisauto hind on 46 290 eurot.

Selle teabe peale klõpsatab kindalaegas kiiremini kinni kui ta avanes, aga suurel eurosummal on ikka pool lehekülge põhjuseid ka. Teiste hulgas elektrilise lukustussüsteemiga haagisekonks, aastane lisagarantii, kaugjuhtimisega seisuküte, rehvid 235/ 50 R 19, parkimisandurid ees ja taga, kaks kokkuklapitavat istet kolmandas istmereas, pimenurga abisüsteem, garantii vältusega 4 aastat või 120 00 km. Ja nii edasi, rida rea järel.

Võimaliku ja mõistliku vahel

Mis aga Kodiaqil üldisemalt plusspoolele jääb? Ta on parajalt suur. Soliidselt suur. Nii avar, et kõrvalistme kasutaja ei pea olema just su südamesõber. Heledad materjalid lisavad avardava nüansi. Sisekujunduselt on Kodiaq pigem soliidne, isegi veidi klassikaline.

Käigukang istub kenasti käe alla, kellad on selgepiirilised, rooliratta saab sättida näidikupaneeliga kohakuti, juhtpuldi klahvid on kenasti käeulatuses. Kui on vaja midagi timmida, jõuab tulemuseni üsna hõlpsasti. Pagasiruumi luuk avaneb eemalt nupuvajutusega.

Pakiruum pole just ülemäära suur, aga siiski saab selle põhjast tarvitamiskõlblikuks tõsta kolmanda rea istmepaari. Vaid lastele küll, aga ega te ju bussi ei ostnud… Pealegi on nn keskmise rea reisijatele loodud mitmed ise reguleeritavad mugavused.

Veidi meeleolu langust ka. diiselmootori start-stopp süsteem tukub veidi, näiteks siis, kui linnas on vaja tihedas liiklusvoos kõrvalteelt peateele süstida. Tulede automaatvahetus oli vähemalt proovisõiduõhtul niisugune, et kaugtuled ei lahvatanud kohe tagasi ning mõnikord ehmusid andurid teemärkide tagasipeegeldusest.

Kokkuvõttes: tasub kindlasti proovida!