Muidugi on välimusest ka kohe näha, et auto pole üleliia lai: üksainus kojamees esiklaasil – mis muide oma töö korralikult ära teeb.

Hoog igas detailis

Tagaosa jääb samuti kohe silma. Suure osa sellest võtavad enda alla tuled, mille sees kesksel kohal tagurpidikäigu-valge, ilmselt just kujunduslikul otstarbel. Tagumise akna kohale ulatuv tiivake lisab auto väliskujule veelgi hoogu.

Pakiruum on paras ja ülejäänuga proportsioonis. Kahe inimese mitme päeva varustuse võib sinna julgelt sisse laduda. Põhjakatte all pesitseb veel rehviparandustarvete komplekt.

Ruumikusega on nagu selliste sõiduriistade puhul olla saab. Kui kaks meest, üks ühelt, teine teiselt poolt autot, korraga esiistmetele prantsatavad, käivad õlad korraks kokku, aga tõesti vaid korraks. Kui esiistmega piisavalt tahapoole sõita, võib taga istuja põlved korralikult kinni suruda, aga niisuguseks tagurdamiseks pole mingit vajadust, kui sa just üksi pole ja sülle läpakaruumi teha ei soovi. Muidu võid vabalt sõita ka seltskonnaga. Esiistmed on sealjuures mugavad, pisut isegi sportlikud.

Proovisõiduautot väärindas klaaskatus, mis pigem väikese ruumi ootamatult avaraks ja valgusküllaseks muutis ning meeldivalt kujundatud siseruumi paremini kõnelema pani.

Nippe ja nuppe küllaga

Yarise sisekujundus on stiilne, värske, valdavas osas lõpuni mõeldud. Tõsi, kõik nupud ja klahvid pole kohe käe-jala juures, aga on vähemalt näha, kus neid leida võib.

Leidus nuppe aga hulgana: ECO Mode, stabiilsuskontrolli välja lülitamine, sõidureast kaldumise hoiatus, kokkupõrke vältimise süsteem. Ühesõnaga, auto suurus ja lisavarustuse hulk pole Yarise puhul enam võrdelises seoses. Ega ole vist praegusel ajal üleüldse.

Küll peab varustust ja hinnakirja hoolega võrdlema. Hulk mugavusvarustust ilmub platsi alles siis, kui eelistad viimast varustustaset, mis kannab nime Luxury.

Yarise välimusele ja sisemusele annab lõpliku viimistluse vaikus, mille saatel auto elektri jõul liigub, aga ka vaiksemaid bensiinipöördeid kasutades maateel sahistab. Kui aga autost kiirendust otsida, muutub mööda libisev vaikus pigem kurjaks urinaks – siis ei aita ka müra summutav esiklaas.

Nii jõudsimegi gaasi andmise juurde. Anda võib seda 1,5-liitrisele 55-kilovatisele mootorile mehiselt ja isuga. Aga see, kes niisuguse automaatkasti välja mõtles, ilmselt Nobeli preemiat ei pälvi. Auto jõud jääb tavatingimustes pigem peitu (nullist sajani siiski 11,8) ja möödasõitudega peab olema ettevaatav.

Ökonoomsusime on Yaris esialgu vaid paberil, kus kuluks joonistatakse parimal juhul kriipsuke rohkem kui 3 liitrit 100 km kohta. Kütusekulu proovisõidul jäi 5 liitri juurde.

Linna jaoks loodud

Linnanaise ja ehk ka -mehe auto on see Yaris, tuleb tõdeda. Kusjuures hoolitsetud teedega linna auto. Auke, muhke ja lohke ta meeleldi ei läbi ning metsa marjule sõitke pigem jalgrattaga.

Kui oled oma pehme kulgemisega sõidukiga harjunud, tekib mõnikord isegi hirm: äkki lõhkusin midagi ära? Ei, ei lõhkunud, aga eks ka rehvid mõõduga 195/50 R16 armastavad selle Yarise kogemust mööda ikka rohkem siledat asfaltteed.

Praegu reklaamib Yaris end kui „hübriidi bensiinimudeli hinnaga“ Konkreetselt tähendab see kalleima ehk Luxury-paketi puhul 18 260 eurot.