PROOVISÕIT: Särtsakas Civic
Tõesti: on nime, on autot ennast. On sinine, on metallic ja sportlik ka. Vaatamata pikale loole – ikkagi kümme põlvkonda – isegi popim ja noortepärasem kui varem. Minu jaoks lisaks üllatus, kahtlemata.
Veidi tuunitud välimus lausa kleebib pilgu külge. Ka sisekujundust julgen nimetada jõuliselt maitsekaks. Sügavad jooned ei muutu eklektikaks, vaid koonduvad tervikuks, mis rõhutavad sõiduriista sportlikku iseloomu.
*
Istun rooli ning annan gaasi. Auto teeb korralikku, natuke karedakoelist mehehäält. Väriseb tahtmisest minna – ning see pole argliku tegelase värin.
Kohe ja sajani ta muidugi ei lähe, eks seisa mootori ja rataste vahel variaatoriga käigukast. Ning see ütleb, et ära liialt kiirusta, ole pigem säästlik ja loodussõbralik. Sõitja õnneks on rooli all labad, mille abil saab ise käike vahetada. Siis läheb Civic piisavalt, liitrisest mootorist on välja pigistatud 95 kW / 129 hj. (1,5liitrise mootoriga auto puhul hindavat ostjad aga just mootori ja automaatkasti koostööd).
Muidugi on omaette küsimus, miks üldse peab nii väikese mootori tegema ja ta siis urisema panema, aga küllap on siin mängus mingid tulevikku vaatavad (pigem poliitilised) jõud.
*
Maanteeauto on see metalne Civic. Auklikul metsateel, mu tavalisel mitte-mustkatte-proovimisrajal, hakkas suuremal kiirusel tumedaid vedrustusmatse kostma. Lausa nii, et pöörasin otsa ringi ja suundusin tagasi asfaldile.
Siin võis kõike nautida: auto pigem jäika vedrustust, kurvi võtmise oskust, aga ka ruumikust, lausa pillavat pakiruumikust, mugavaid istmeid, asjalikku ekraani, salongi materjale, suurt katuseluuki.
Üldiselt kattusid minu eelistused nendega, mida loetles klientide tagasiside põhjal Veho Honda maja juht Riho Talvar: täpne ja konkreetne juhitavus ning ruumikas salong ja suur pagasiruum.
*
Kütusekuluga peab ostuhuviline arvestama. Ametlikud andmed näitavad küll, et väikese mootoriga linnas 5,7 ning maanteel 4,6, tegelik seis on muidugi teine. Sest see auto nõuab nn vajutamist. No kuue liitriga sajale saab tasane keskmiselt hakkama, aga võib juhtuda, et läheb ka rohkem.
Neile, kes kuni lubatava mootorirevolutsioonini ikka veel diislit hindavad, teadmiseks, et Honda Civicu mudelivalikusse lisandub järgmise aasta kevadel 1,6-liitrine 120 hj diiselmootor, mis „pakub jõudluse ja säästlikkuse suurepärast kombinatsiooni“.
*
Varustust on laotud rikkalikult: parkimisandurid, tagurduskaamera, sõidureas hoidmise abimees, käsi roolile sundiv abimees (rakendub ehk liiga kergelt, 17-tollised valuveljed), kokkupõrget leevendav pidurisüsteem, kiirusetundlik helitugevuse regulaator, aktiivsed kaugtuled. No ja veel kiirustundlik elektriline roolivõimendi. Tagumised toonklaasid.
Ühesõnaga, auto neile, kes tahavad kõike korraga, hästi palju, kes soovivad ise nautida ja ka teistele silma jääda.
*
Kümned ja kümned read kõiksugu varustuse märkimiseks on muidugi toredad, aga lisavad ka paraja hooga hinda. Kõige odavam pakutuist on 18 900 eurot, sealt edasi hüpatakse juba 20 000 euro taha. Aga tundub, et auto neid numbreid ka väärib.
