PROOVISÕIT: Uus Hyundai i 30. Kas mängureeglite muutja?

 (2)

PROOVISÕIT: Uus Hyundai i 30. Kas mängureeglite muutja?
Foto: Hyndai

Uus, reklaamijate väitel siis uhiuus Hyundai i 30 on päris tore auto. Saan aru, et selline ei saa olla sisuline, ammugi siis ajakirjaniku hinnang, aga võime selle seisukoha ka tükkideks lahti võtta ja nii väitele tõsidust juurde anda.

Välimus on mõnusalt kompaktne. Öeldes otse: kui sul pole väga suur pere, sa ei kavatse pidevalt linnakodu ja maakodu vahel kõiksugu kraami vedada, ei soovi äri eduks oma sõiduautoga kaubakaste vedada, siis on i 30 just midagi niisugust, mille võiksid mõelda.

Temas on kena kaasaegsust, mõõdukat konservatiivsust, kergelt silma jäämist ja isegi julget enesekindlust. Igatahes, kui sa autole otsa vaatad, tema pisut ümaralt naeratavat nägu näed, võid sellest leida lubaduse, et sõita saab olema meeldiv.

Kütusekulu vastab minekule

Sõita oli meeldiv. Hobujõude oli kapoti alla diiselmootorisse sokutatud 136, mis andis meeldiva kerguse ja enesekindluse. Hästi sekundeeris automaatkast. Kui miskit puudu tundus jäävat, võis ka sport-režiimi sisse lülitada.

Muidugi tuleb start-stopiga valvas olla. Kui auto ikka rahumeelselt välja sureb, siis sinu märguandest käivitumiseni ja käivitumisest korraliku temponi läheb aega rohkem kui suts. Üleminek on küll sujuvam kui mitmel konkurendil, aga kui soovite kiirelt startida, ärge start-stop-iga väga jännake.

Seotud lood:

Kenasti käitub i 30 ka keskmiste oskustega juhi kätes. Tee tundub auto all kindel, rool kuuletuv, vedrustus ja rehvid pigem maanteedele kui külateedele vastavad.

Kerge ülegaasiga ringi rallimise pisuke pettumus oli ehk see, et kuigi proovisõit kulges valdavalt mitte linnas, vaid maanteel, ei langenud keskmine kütuskulu alla kuue liitri 100 km kohta. Insenerid lubasid ju õige mitme pügala võrra vähem! Aga alati saab ju ettevaatlikumalt paigalt võtta või kurvi keeramise järel konkurentidele jalgu jääda.

Kaks pluss kaks

Salongi mahub – ehkki mulje võib jääda, et see on auto kahele, kes soovivad end esiistmetel eriti mugavalt tunda. Aga ei, kui kõik on oma ambitsioonides mõistlikud, on i 30 ka mõistlik pereauto. Pakiruum on ruumikam kui mitmelgi klassikonkurendil.

Istmed on mugavad, selga mõnusalt ka külgedelt toetavad, veidi isegi tempokat sõitu õhutavad. Tagumisel istmel pole ka kahel täismehel oma koha leidmise vaeva.

i 30 kallimatele variantidele laotakse rohkelt varustust. Prooviautot ehtis natuke eraldiseisval, aga minu arvates elegantselt kujundatud ning hästi sõrmitsetaval ekraanil navi, eraldi lülitid olid sõidureas hoidmise, pimenurga näitamise, püsikiiruse hoidmise, eessõitjaga pikivahe säilitamise ja muude abimeeste tarvis. Meeldivalt tagasihoidliku disainiga juhtpult meenutas välimuselt pigem raadiot, konservatiivselt alles olid selged nupud ja klahvid õhuvoo soojuse, tugevuse ja suuna sättimiseks. Seisupiduri võis leida sõrme alt.

Aga kuidas on välja reklaamitud lubadusega olla mängureeglite muutja? Nii ja naa. Autot oli rohkem kui oodata. Aga kas ta kellelegi reegleid muudab? Saame näha!

Näha saab seda muidugi siis, kui käime välja 15 000 (siis lepime vähimaga) kuni 27 000 eurot (siis saame kogu raha eest).

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare