PROOVISÕIT: Vastuoluline Logan

 (9)

PROOVISÕIT: Vastuoluline Logan
Pressimaterjalid

Varasemal ajal oli Dacia odava auto sünonüüm. Nüüd on ta turul sees ja kuigi hinnainfo ehib veel mitutki näidismudelit, on selge, et ainult odavusega ta enam ei löö. Millega siis?

Auto välimusele pole Dacia II MPV puhul peaaegu midagi ette heita. Ta näeb välja umbes samasugune nagu iga teinegi sõidumasin. Ninajoon on meeldivalt agressiivne, tagaosa on ka üsna samasuguse dünaamikaga nagu muud mudelidki. Isegi mu 20-aastane välimusekspert noogutas tumedat värvi Dacia ees seistes enam-vähem nõusolevalt.

Nüüd aga sisemus. Siin on veel tublisti tööd teha, Tõsi, klõbinat ja kolinat kusagilt ei kostnud, aga materjalide valikus polnud loodus või selle imiteerimine just esimesel kohal.

Mis on koore all?

Armatuurlaua keskelt vaatas vastu ekraan, seda ümbritses läikiv, kahe õhuava-silmaga pind, mida parimagi tahtmise juures hea maitse alla liigitada ei saa. Küll oli läikiva koore alla korjatud korralikult varustust. Usu või ära usu, aga prooviautol oli navi. See töötas, viis Iisakusse, Illukale, Kuremäele, kes teab veel kuhu.

Selge sõnumiga nupust sai ekraani sisse ja välja lülitada, reguleerimisnupp otseinfoga + ja – ei saanud ka enam selgem olla Ning tehnikajubina ühendamise pistik oli täiesti peitmata kujul nende kõrval. Minevik ja tänapäev olid teineteisele käe ulatanud!

Konservatiivsust, aga ka piisavat selgust õhkus kolmest klassikalisest nupust, millega sai muuta õhu temperatuuri, puhumise intensiivsust ja suunda. Nendest allpool asetses püsikiiruse hoidmise klahv. Miks just seal? Kuna nimetatud nupu kõrval olid ka paigad teiste võimalike klahvide tarvis, usun, et sinna saab Dacia koondada ka muu lisavarustuse haldamise.

Vasaku käega roolist mööda suundudes jäi sõrme ette ECO-klahv. Raske hinnata, kui eco-ks see masin muutuda võib, aga pika sõidu keskmiseks kujunes 1,5-liitrisel 55-kilovatisel diiselmootoril ilma eco-tagi 5,3 liitrit 100 km kohta.

Mõned miinused ka

Ruumipuuduse üle kurta ei saanud, ei ees ega ka taga. Pagasiruum oli piisavalt suur ja natuke suuremgi veel, põhja alla mahtus isegi täismõõdus varuratas.

Pakiruumi luuk käis lahti nupuvajutusega, nupu keskel oleksin nagu silmanud ka võtmeava. Selle pildi järel polnud väga suurt imestust väärt, et kütusepaagi korgi sai süütevõtmega lahti keerata.

Kui ilmtingimata autost miinuspoolt otsida, siis mootori mürin ja rataste vurin olid salongi ikka üsna hästi kuulda, uudiste selguse huvides pidi raadio keskmisel kõvasti mängima.

Olulist mugavust ei lisanud ka see, et topishoidjad olid juhi poolt vaadates üsna kõrgele kerkiva käigukangi taga.

Seega: klassikat, retrot ja kaasaega ühes komplektis. Nii soovitangi Loganit eelkõige vanemale põlvkonnale, kes saab äratundmisrõõmu kõrvale mõistliku kütusekuluga ning mitte ülemäärase audiovõimekusega kulgemisvõimaluse.

Kuigi hinnast oli juba juttu, tuleb 8890 euro juurde siiski tagasi pöörduda. See on kõige odavama mudeli hind. Kui pikkamisi varustust ning diiselmootor lisada, võib hind kerkida


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare