PROOVISÕIT: Veetlev Fiat 500 X

 (13)

PROOVISÕIT: Veetlev Fiat 500 X
Foto: Promomaterjalid

Kui soovite hea välimusega, traditsioone austavat, helepunasena eriti siredat, aga ka muudes toonides väga kena autot, võiksite mõelda Fiatile. Fiat 500X on neile, kes eelistavad pigem miniatuurset, aga hästi töödeldut, väikest, aga siiski ruumikat. Paraja annuse särtsu lisavad komplektile 17- või 18-tollised valuveljed.

Sisekujundus oli meeldivalt rahulik ja mõõdetud. Nuppe oli just parasjagu, et leida kõik vajalik piisavalt kiiresti ja just sealt, kust otsida mõtlesid.

Salong, kui eeldada, et sõitjaid on pigem kaks, tundub meeldivalt ruumikas. Taga tuleb kasinamalt läbi ajada, aga lihtsalt tühja ruumi, kui seda iga päev tarvis ei lähe, pole ju mõtet ka kaasa vedada.

Auto laiusest annab kõige paremini pildi see, et kui meesterahvale mõeldud suusakepid põiki põrandale panna, siis teine uks päris hästi kinni ei mahu. Pakiruum on see-eest üllatavalt mahukas: kui poole sellest võtavad enda alla kahe inimesed linad-tekid, padjad ja talvised spordirõivad, jääb ülejäänu veel muu reisivarustuse tarvis vabaks.

Kiirendus tundub kiire

1.4-liitrine mootor on piisavalt krapsakas, tema 140 hobujõuga saab ka päris edukalt kiirendada. Tõsi, eks urinat ja käiguvahetusootust tekib ka parasjagu. Päris nii pole, et vajutad ja lähed. On: vajutad, vajutad, aga siis ka läheb.

Kütusekulu võinuks pisut askeetlikum olla. Seitse liitrit sajale küll veel pikali ei löö, aga ka palju suurema mootoriga autod küsivad vähem või sama palju. Tõsi küll, diislikütust.
Võib-olla on teistsuguse ootuse taust lihtsalt loogikas, et kui on väiksem auto, kulub ka vähem kütust. Aga olgem ausad: pigem nii ei ole. Kombineeritud kulu on kirjade järgi 6,0, aga selleks tuleb sõitu tõesti parajalt kombineerida.

Veovariante on sel Fiatil kolm: tavaline, sportlik ja kehvade teede jaoks mõeldu. Üleminek ühelt teisele on lihtne, kahjuks proovimise päevadel oli aastaajalt talvine tee pigem suvine, pealegi kuiv.

Maastikul liikuda ma ka ei proovinud. Tõsi, maastikuvõimet sellest linnalikku vurfi sõiduriistast õhkub, kuid Eesti oludes on väikese Fiatiga karja- või heinamaal ukerdamine pigem narr tegu. See, et suure lumeni suvilasse pääseda, on hoopis teine teema, aga kardan, et suvilaomanikud eelistavad pigem meie traditsioonilisi maastikukulgureid.

Ülemäära odav pole

Vedrustus, arvestades seda, kui väike on auto pinnalaotus, toimis ka ebatasasel ja kurvilisel asfaltteel kenasti. Jah, mõnes kurvis tuli entusiastlik hoog pisut järsemalt maha pidurdada, aga see sõltus pigem juhi ettevaatlikkusest.

Kaugtuled näitasid kenasti. Ning raadio võis parajalt valjuks keerata. Seega jääb lahendada vaid üksainus küsimus.

„Mis see nii väike auto ikka maksab!“ võib pealiskaudne põrutada. Maksab ikka küll. Mütsiga lööma minna ei maksa.

Kuigi on olemas ka odavaim variant, võiks 18 000 eurot ikka kaasas olla. Mõnusalt mugav ja parema saavutusvõimega variant on hinnatud 21 990-le eurole. Selle raha eest olete te aga ka piisavalt kiire ja stiilne.

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare