
Citroën C3 Aircrossil on välimust küll. „Eksimatult äratuntav,“ on margi kohta lausutud ning tõesti, ega ikka väga ei hakka kahtlema, on ikka Citroën või pole mitte.
Ninaosa on õige puhvis, lausa mitmekorruseline. Sellesse mahuvad otsekui hiljem lisatud kumerate servadega mootorikate, sellest korrus allpool paiknev kitsas kujundusvööt, mida ääristavad pilusilmsed tuled, üsna massiivne keskosa, millesse on uputatud väikesed pigem ruudukujulised tuled, suur ja veidi rohmakana tunduv hall võre, millele on tõelise ootamatusena kinnitatud ka numbrimärk, selle kõige all aga veel suurte avadega nn põrkeplastmass.
Vaatad selle luukpära stiilitundega korraldatud korrapäratust ja ei märkagi, kui juba viis minutit möödas...
Sinu isiklik
Auto müüjad ütlevad ühe esimese argumendina välja nn personaliseerimise võimaluse. Ning kuigi Citroën on juba niigi ilmekas, saab sellesse tõesti veel hulganisti värvi lisada. Tulede ümber võib sättida erinevat värvi rõngad, sama värvi kujunevad siis ka peeglikatted ning katusereelingud ning velgedel Citroën märgi ümber olevad rõngad. Tulemus saab popp ja noortepärane – nagu ütleb üks liigagi ära leierdatud lööklause.
Auto tagaosa on „tükis“ rahulikum, aga siinnegi põrkeplastmass jätkab ninal alanud õhulist joont. Õigupoolest tundub kogu kere alt üles kasvatatuna, ühtpidi seetõttu kogukana, teistviisi just alternatiivsena, lõbusana, kaasa kutsuvana. Milline saakski üks Aircross välja näha?