Rakveres toodetakse itaaliapäraseid ravioole
“Sööma peab,” ütleb Maag Lihatööstuse juhataja Olle Horm. “Pelmeenid on ju põhimõtteliselt külmutatud pasta ja neid müüakse Eestis ligi kolmsada tonni kuus.”
Sellest ka idee ja julgus hakata valmistama ravioole, mis on samamoodi tainast ja liha- või juustutäidisega. Siinsetest poodidest võib küll leida Itaaliast pärit värskeid ravioole, kuid Hormi hinnangul on need eestlaste jaoks võõra maitsega. Rannarootsi kaubamärki kandvad pastatooted on aga timmitud nii, et need oleksid eestlastele mokkamööda.
Koostisainetestki on võimalikult palju kodumaist päritolu. Taina jaoks tuleb kõvanisujahu küll pastaõgijate maalt tuua, aga sellele lisatakse ka Eesti nisujahu.
Täidistes olev sink ja liha on kodumaine ning kolmejuusturavioolide ricotta on valmistatud Võrtsjärve ääres Rannus. Aga tagataskus on mitmeid ideid praegusele neljale maitsele lisaks, näiteks põdralihatäidise valmistamise osas.
“Vaatame, kuidas ostjad ravioolid vastu võtavad ja kas nad on nõus värskete toodete eest rohkem maksma,” ütleb Horm. Kilohind tuleb ju saja krooni kanti. Enamik poekette on uued tooted kahel käel müüki võtnud.
“Neid valdkondi, kus eestimaine tootja puudub, pole väga palju,” tähendab lihatööstuse juhataja. “Ainult Rimi ei võtnud ravioole müüki, kuna neil on sarnased tooted olemas ja eestimaisus pole nende jaoks tähtis.”
Pastaliin pandi üles Maagi Rakvere konservitööstusesse ja sealsed inimesed on ümber õpetatud. Ravioolide valmistamine näeb huvitav välja. Tainasegamise masin laseb välja paksu tainalehe, mis keritakse pulga ümber suureks rulliks ja lõigatakse keskelt pooleks.
Seejärel paigaldatakse mõlemad rullid formeerija-nimelisse seadmesse, mis pressib tainakihid õhemaks, laseb kahe tainalehe vahele täidise ja vormib nelinurksed padjakujulised ravioolid.
Selleks et värsked pastatooted säiliksid neli nädalat, läbivad nad kuuma auru tunneli. Pärast seda ootab ees raputaja, mis raputab tainapadjad üksteise küljest lahti. Edasi on juba jahutus ning pakendamine. Käsitsitööd on päris palju ja see viibki hinna üles.
Seadmed võimaldavad toota 200 kilo ravioole tunnis. “Aasta lõpuks tahaks saada miljon krooni käivet kuus,” räägib Olle Horm eesmärkidest. See tähendaks 600 kilo ravioole päevas. “Ravioolid annavad igapäevast tööd ja leiba, samal ajal kui konserve võib ka lattu ette toota.”
