REISILUGU | Reis Horvaatiasse Krki saarele ravib nii hinge- kui ihuhädasid

 (3)

REISILUGU | Reis Horvaatiasse Krki saarele ravib nii hinge- kui ihuhädasid
Shutterstock

Kui Nordica lennuk Horvaatia pealinnas Rijekas maandub, jõuab sealt kõige kiiremini ja lihtsamini oma puhkuseunistuse täiustumisele, kui suunduda Krki saarele — lahtede, liivaste ja ümarate kividega randadedele ja väikelinnade kiviste kitsaste lilli täis tänavate jasuursuguste villade vahele.

Aadria mere suurim saar Kvarneri lahes, sai juba antiikajal hüüdnimeks Kuldne Saar- Insula Aurea.

Roomlased, veneetslased, austerlased — kõik on sinna oma jäljed jätnud. Kõige austriapärasem nende seas Opatija, endine Abbazia, mis asub 16 kilomeetri kaugusel Rijekast.

Suursugused XIX sajandi villad ja kameeliaid ning palme täis pargid otse rannikul, pikitud 12 km pikkuse promenaadi Lungomare äärde. Opatijas algas Horvaatia turism, eemal Rijeka ärielust.

Suursugust algust meenutab villa ja park Angiolina. Mahe kliima, kus isegi talvel jääb keskmine temperatuur 13 plusskraadijuurde ning suvel on 20 kraadi ümber, muutus kutsuvaks ajaviiteks.

Mereõhk tõi sinna tuntud arste, kellele järgnesid kirjanikud, kunstnikud ja monarhid ravima artriiti ja diabeeti, reumat ja astmat.

Kõlab laul rahustile

Linnaga seotud isikuid tutvustab hiljuti ühe noore kunstniku poolt maalitud müür. Meie giid Nikola sõnul oli see enne pidevalt graffitit täis, nüüd aga käivad kõik kuulsusi imetlemas, kelle portreed müüri kaunistavad, nende seas Albert Einstein, Gustav Mahler.

Kui peatänava pitseerias avada menüü, siis esimesel kohal leiab sealt pitsa Valiumi ning kõlarist kõlab ravimi kuulsaks laulnud Mick Jaggeri ja Keith Richardi laul „Mothers little helper”, mis pühendatud rahustile nimega „Librium”.

Just meie seal olemise ajal toimus Opatijas kaks asja korraga: tänavanurkadel pildistasid end daamid 50 aastate rõivastes, promenaadil suurte agaavide vahel olid üles seatud lauad antiikesemetega, ei puudunud ka Horvaatia enda spetsialiteedid, metsiku salvei mesi ja üleni lillassse mattunud kioskid, maast laeni täis lavendlitooteid.

Algamas olid nostalgiapäevad.

Opatija osales neil päevil ka rahvusvahelisel parkide kaunistamise võistlusel oma 150 erineva taimega, mille hulgas sidrunipuud ja bugenvillad, jaapani banaanid, hõlmikpuud ja vähemalt 25 erinevat sorti kameeliat. Nende nende õitseajal tuldi taimi imetlema kaugelt ja lähedalt juba XIX sajandil.

Kameeliast on saanud ka linna magusasümbol — nende täiesti eriline toode on kaameliaõiekook, mille maitses on nii martsipani kui mandleid, viigimarju ja apelsini.

Hotell Milenij’s leiab šokolaadist kingi ja šokolaadist kotte, kasse ja trühvleid — see on linna ainuke šokolaadimuuseum, kus igal aastal valmib kunstnike käe all ka midagi erilist nagu klassikaline šokolaadist linnavilla.

Uusi hõrgutisi on oodata iga aastasel šokolaadifestivalil detsembri alguses.

Kuldne saar Krk

Saare pealinn Krk, mis juba roomlaste ajal sai saare kultuuri ja administratiivseks keskuseks, on säilitanud rooma aegsed varemed, mille kõige muljetavaldavamad näited asuvad peaväljaku Vela Plaze nurgal.

Volsonise nime kandva kõrts-restoranis on omanik sisse seadnud muuseumi, kus kunagise altari juures või õue peal suurtel kivivaremetel istudes saab nautida ahjus valmivat pitsat.

Kunagised roomlased, leegionärid ja reservsõjaväelased suundusid aga pensioniajaks väikelinna Omiselj. Sealses varemetekompleksis Fulfinumis saab ülevaate saare ühest vanimast kristlikust basiilikast.

Omiselj ise on koos Krkiga saare vanim asustus. Romantiline, värvikas, lillaks värvitud uste ja helekollaste merihobustega, kiviste tänavatega, mille liivakivist dekoratiivsetele plaatidele on tehtud sisse täkked, et libedal pinnal mitte konte murda.

Järskude treppide astmetel on valmis pandud kõik vajalik mõnusas kliimas olemiseks, padjake istumiseks, suistuspakike ja ka välgumihkel. Tillukeses ruumikeses saab heita pilgu lambanahast valmistatud värvilistele rahvarõivastele ja taluhoonete argipäeva esemetele, kiriku kõrvases galeriis peenema kunstitöö näitustele. Kes lihtsalt Omiselji õhkkonda nautida tahab, istub väikese peaväljaku ühe laua taha ja tellib kohalikke hõrgutisi — klaasi valget veini, selle kõrvale sinikarpe ja veenusekarpe.

Kuldse saare aarded

Sellel kuldsel saarel on oma ainulaadne aare. Üks kord aastas toovad tuukrid 30m sügavuselt välja 6 aastat vee all koopas valminud vahuveini pudelid, mis on kaetud korallide ja merekarpidega.

Seal, 12 kraadisel temperatuuril ja suurema rõhu all valmib kohalikust viinamarjast Zlahtina vahuvein, mille tootjaks on kohalik põllumajandusühistu „Valomet“ning idee loojaks Marinko Vladic, kes loodab selle ainulaadse tootega ka maailmaturule jõuda.

Maa peal saab aga ka lihtsalt valget, kerget Vrbnika veini degusteerida, mis nagu Baujolais Nouveau, sobib nautimiseks noore ja värskena.

Kuid kui ronida Vrbniku linnamäe otsa end gurmaanidele pühendanud väikese Konoba Nada juurde, saab Zlahtina ja merekarpide kõrvale maitsta ka kohalikele roogadele lisanduvat eripära tänu metsikult kasvavatele aromaatsetele maitsetaimedele.

Vrbnikus on veel üks eripära: seal saab kõndida läbi maailma kitsaima tänava, mis on ainult 43 cm lai ja peidus kahe kivise müüri vahel.

Kloostrisaareke Kosljun

Väike paat viib Punati sadamast tillukesele kloostrisaarekesele nimega Kosljun otse lahe keskele, kus külastajat võtab vastu kaks skulptuuri — üks oliivisalus oliivipressi näol, teine meenutab mungarüüs Püha Franciscust.

Seal hüppab ta najale koerake, sest oli ju Franciscus see, kes kallistas hunti ja jutlustas lindudele. Viis munka hooldavad täna saare väärtuslikku raamatukogu vanade piiblite ja ajalooliste laevamudelite koguga.

Paradiislik Baška

Kaunite randade ja Euroopa puhtaima veega on saare lõunatipus asuv Baska Krki järgmine väike aare.

30 ümarate kivikestega randa pakuvad paari sammu kaugusel mõnusaid kohvikuid ja pitseeriaid, väikeseid restorane ja kauplusi päikesest puhkamiseks, sest looduslikku varju rannast ei leia.

Selle eest leiab otse kuulsaima ja suurima ranna Vela plaža promenaadilt glagolitsa kirjatähed.

34 kivist skulptuuri meenutavad seda esimest slaavi krijaviisi, mille aastal 863 Bütsantsi munk Konstantin von Saloniki, kes ehk paremini tuntud nime all Kirill, ellu kutsus. Kõige muljetavaldavamaks ja tähtsamaks mälestusmärgiks sellest kirjaviisist sai tänu Peter Dorcicile Püha Luzia benediktiinikirik Jurandvoris, milles leiti Baška tahvel ( Bašćanska ploča).

Sellel on ära toodud vanimad horvaatia võimkandjate tiitlid ja aadlike ja munkade omad. Valgest lubjakivist originaal asub Teaduste Akadeemia ja Kunstide palees Zagrebis. Ning siiski on kaunis vaadata koopiat tillukeses kirikus, kus väikese akna kaudu sisse tungivad päikesekiired annavad kirikuruumile erilise valguse.

Sügisel ja talvel on Baška parim koht hingamisteede haigusi põdevatele inimestele. Liiga hilja peale ei tasu külastust aga jätta, sest Baška üheks eripäraks on kirdetuul Bora, mis ette hoiatamata talvekuudel võib 10 minuti jooksul luua merel täiesti kaootilise olukorra.

Kui varjuda aga ühte Baška väga headest hotellidest ja apartementidest, milledest minu lemmikuks on Heritage Forza, siis saate aknast jälgida lainete tormakust, nautida kõrvale klaasi kerget Zlahtinat ja saada ühe elamuse võrra jälle rikkamaks.

Maalehe aastaraamat – asendamatu abiline!
Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare