Riik: turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest
Kui nüüd elektriturg läheb vabaks, kas siis hakkab toimima ka mingi hinnaregulatsioon või võtavad firmad mida soovivad? Kui hinnad jäävad täiesti vabaks, siis on prognoositud ka suuremat hinnatõusu. Kuidas plaanib riik toetada kitsikuses inimesi?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Avatud elektriturul tekib elektri hind nõudluse ja pakkumise omavahelises suhtes. Elekter muutub järgmise aasta algusest samasuguseks kaubaks nagu näiteks kummikud või kapsad. Elektriturule müüb elektrit suur hulk elektritootjaid, kel on sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast (tuulikud, tuumajaam, põlevkivielektrijaam jne.) ja kasutatavast kütusest (kivisüsi, puiduhake, gaas jne) erinev tootmise omahind. Eelisjärjekorras ostetakse avatud turu korral ära võimalikult odav elekter, mida suuremaks kasvab aga nõudlus, seda kallima elektri omahinnaga elektrijaamad tuleb käima panna ja seega tõuseb tarbijatele ka elektri hind. Vastavalt turureeglitele elektritootjad hinnas kokku leppida ei tohi ja see pole ka nende huvi konkurentsisituatsioonis.
Samas tuleb silmas pidada, et turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest: elektrienergia hinda.Suurema osa moodustavad võrgutasud, elektriaktsiisis, käibemaks ja taastuvenergia tasu, mis kõik jäävad riiklikud reguleerituks. Näiteks võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet, kuna tegemist on loomuliku monopoliga. Ka pärast 1. jaanuari 2013 ei saa tarbija valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab.
Vähekindlustatud tarbijate abistamine toimub sotsiaaltoetuste kaudu. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on sotsiaalhoolekande ülesandeks isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud s.h kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, tarbitud elektrienergia maksumus ning tarbitud majapidamisgaasi maksumus.
1. Paljudel (enamusel) ei ole tunnilugejaga ja distantsnäiduga arvesteid. Kas ja kuidas sellisel juhul tunnipõhist hinda arvutatakse? Või ei saa sellise arvesti omanik SUNDKORRAS muud paketti valida, kui ainult keskmistatut? Milleks sellisele kliendile turu avanemine? Et rohkem pappi lüpsta? Pakkujad lepivad nagunii mingi piirini hinnad kokku, seda eesti turul küllalt nähtud. Seega palun mitte ajada hülgemöla teemal - võid pakkujate vahel valida!
2. Kuidas hakkab toimuma tunnipõhiste pakettide omanike informeerimine hinnast? Ja kas saab teha ka nii, nagu päris-börsil - kui hind on suurem kui "x,x", siis "osta" välja. (Antud juhul - elekter välja). Kui ÕIGEAEGSET hinnainformatsiooni ei ole, kaotab kogu asi mõtte. Tarbija jaoks muidugi. Börsihaide nuumamise mõte jääb alles.
3. EL standardite järgi on madalpingeliini max. pikkus 450m. Arvestid tehtud seda arvestades. Meil palju-palju liine pikemad. Kas pikemate liinide korral distantsed-tunnilugejaga arvestid ikka töötavad, kas näitude signaal ikka liigub? Või jälle sundkäik - keskmistatud pakett?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Börsihinnaga seotud elektrimüügipaketti saab valida olenemata sellest, kas elektritarbija arvesti on kaugloetav ja arvestab elektritarbimist tunnipõhiselt. Börsihinnaga seotud elektrimüügipaketi puhul lähtutakse tunnipõhisest börsihinnast. Samas tunnipõhine elektriarvesti võimaldab soovi juhtida oma elektritarbimist, tarbida elektrit odavama hinnaga tundidel. Kaugloetavad tunnipõhised elektriarvestid peavad olema kõikidel elektritarbijatel 2017 aastaks, kohustus nende paigaldamiseks on elektri jaotusvõrguettevõtetel.
Samas tuleb selgelt aru saada sellest, et tunni täpsusega elektritarbimist mõõtvad arvestid ei kujuta endast elektritarbimise juhtimise seadmestikku, vajalik lahendus börsihinna jälgimiseks ja vastavalt sellele oma elektritarbimise juhtimiseks tuleb soetada tarbijal endal. Neid lahendusi pakuvad ka Eesti ettevõtted.
Kas mulle on lubatud lõpetada elektri ostmine ja ehitada enesele nullenergia maja?
Kas mulle on lubatud ehitada plussenergia maja ja ülejäädava energia müüa võrku?
Kuna väiketuulikuid saab kasutada ilma võrku ühendamata siis pole vaja ka liitumist EE-ga ja milleks siis üldsegi see jutt elektrituru avanemisest tarbijate suhtes?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Iga tarbija on vaba oma otsustes elektri ostmisel või mitteostmisel, samuti erineva energiatarbimisega majade ehitamisel.
Määrav enamus inimestest eelistab tegeleda ja olla pädev oma erialal ja mitte toota ise elektrit, õmmelda jalanõusid või lõigata juukseid. Nende jaoks on oluline, et neid tooteid ja teenuseid pakuksid neile isikud, kes on pädevad oma tegevustes. Sama ka elektrituru puhul. Riigi asi korraldada, et tarbijale pakutakse soodsat, kvaliteetset ja ühiskonnale vastuvõetavaid tooteid ja teenuseid.
Ise toodetud ülejääva elektri saab müüa sellele elektri kokkuostjale, kes pakub elektri eest parimat hinda. Kokkuostukohustust kui sellist riigi poolt määratud ei ole ning elektri müügihind sõltub üldjoontes elektri kvaliteedist (prognoosi täpsus jne).
Paistab , et korterite elektrihinna määrab EE ka tulevikus suvaliselt - väiketarbijal polegi võimalust valida elektritootjat.
Et saaks turul osaleda, tuleb nn elektriühistu moodustada ja keegi peab hakkama selle osalistele elektrit jagam. Tuleb kindlasti erinevus üldise arvesti ja abonentide näitude vahel. Seda on näha veearvestite juures - tulemuseks terve kogum vihaseid inimesi, et neile tehakse liiga.
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Täna teadaolevalt on turu avanemisel 2013. aasta esimesel jaanuaril tarbijal, sh korterites elavatel kodutarbijatel, kel on leping võrguettevõtjaga, võimalik valida 4-5 elektrimüüja vahel. Seetõttu mure, et elektri tarbijatel puudub valik, on põhjendamatu. Kui kortermajas makstakse elektri eest ühistu kaudu, saavad korteriomanikud elektrimüüja valikut mõjutada ühistu üldkoosoleku kaudu.Pakkujad on täna ette valmistamas oma hinnapakette ning plaanivad nendega välja tulla aasta teises pooles.
Keegi ei nõua elektri vms ühistu moodustamist. See on võimalus, mitte kohustus.
Kas keegi võiks mulle lihtsalt ja selgelt lahti seletada kui tihti ma võin siis tulevikus pakette vahetada? Saan aru, et põhimõtteliselt vist iga kuu. Aga kas siis tulevad ka mingid liitumistasud või on see pakettide vahetus riigi poolt reguleeritud? Mida soovitab riik tarbijal teha? Kuidas ma saaksin kõige odavamalt elektrit kätte?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Elektrienergia müüjat saab soovi korral igal kuul vahetada. Kui on soov uuest aastast elektrimüüjat vahetada, siis peab valik langetatud hiljemalt 10. detsembriks. Lepingu vahetamine võtab aega 21 päeva, lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu varem.
Täna ei ole veel müüjad oma elektripakettidega välja tulnud. Olen veendunud, et elektrimüüjad üritavad oma hinnapaketid teha võimalikult lihtsalt ja arusaadavad.
Riik on juba asunud inimesi elektrituru avanemisest teavitama – läbi erinevate infopäevade, seminaride, elektrituru avanemise kodulehe www.avatud2013.ee jne. Põhirõhk teavituses jääb aasta teise poolde, mil on selged, millised müüjad ja milliste pakettidega vabaturule tulevad. Riigil on kavas korraldada infopäevad maakondades, teavitada avalikkust läbi meedia, infomaterjalide, viia läbi laialdane reklaamikampaania ja palju muud. Kindlasti hõlmab teavitus ka praktilisi näpunäiteid nii müüja vahetamise, lepingute lõpetamise kui paljude teiste aspektide kohta.
Aga ütleks keegi milleks üldse selline pull? Kas põhjus selles EE ei viitsi enam jänna 5-10% hinnatõusede kooskõlastamisega Konkurentsi Ametiga ja soovivad kohe 50% hinna tõusu?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004.aastal, mille raames leppisime kokku Euroopa Liidu ühisturu reeglite ülevõtmise. Ka elektriturg on üks osa ühisturust. Nagu ka teiste kaubaturgude puhul, nii on ka elektrituru liberaliseerimine viidud läbi eesmärgiga tagada elektrile kui kaubale turupõhine, mitte administratiivselt määratud hind.
2013. aasta algusest muutub Euroopa Liidu kliimapoliitika ning muutuvad CO2 kvoodi hinnad. See tähendab, et ka Eesti tootjad peavad ostma kõik tootmiseks kuluvad kvoodid turult ning põlevkivist ja muudest taastumatutest allikatest energiatootmine kallineb. Seega läheks põlevkivist elektri tootmine järgmisest aastast niikuinii palju kallimaks. Kui hetkel maksab Eesti Energia toodetud energia kilovatttund umbes 30 eurot, siis näites 20-eurose saastekvoodi tonnihinna juures tõuseks kilovatttunni hind enam kui 50 euro kanti. Tarbijatele on avamine igal juhul kasulikum, sest tihedam konkurents ja pakkujate suurem hulk tagab õiglase hinna. Avatud turul ostetakse elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro- , päikese- ja muude taastuvenergialiikidega. Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele ning piirab igaühe elektriarve suurenemist avatud elektriturul.
Mida riik on teinud selleks, et üleminekut pehmendada? Milliseid toetusi on mul õigus taotleda eramaja soojustamiseks ning kust ma selle kohta infot võiksin leida?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Infot toetusskeemide kohta saab aadressilt www.kredex.ee
Kas saaksite tuua mõne riigi kogemuse, kus elektrituru avanemine on toonud positiivse kogemuse ehk inimeste jaoks on muutunud elektrihind odavamaks?
Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ando Leppiman:
Elektriturgude avamine on toonud hindade stabiliseerumine, osades liikmesriikides tõusu ja osades languse. Samas tuleb arvestada ka paralleelseid tegevusi, Euroopa Liidu kliimapoliitika ehk meie elukeskkonna elamissõbralikumaks muutmine tähendab kasvavaid investeeringuid keskkonnasõbralikumasse elektritootmisesse ja elektrituru avamine on taganud selles raamistikus hinna stabiliseerumise. Elektrituru avanemisega seoses elektrihinna stabiliseerumisest rääkides tuleb arvestada asjaoluga, et perioodil 1997 kuni 2007 tõusis ilma makudeta elektri hind Euroopa Liidus üle 10%.
