Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal


Kadri Kaerma aed
Foto: Eero Vabamägi

Kevadistest aiatöödest ning mulla tervisest räägib TTÜ Tartu Kolledži keskkonnakaitse professor Mari Ivask.

Kas kevadiste aiatöödega või potipõllundusega võib juba alustada?

Tänavune kevad ei ole potipõllumehele helde olnud – sooja ja päikest on napilt ja aiatööd ei ole õiget hoogu sisse saanud. Ilmajaamad lubavad lähiajal peatset soojakraadide lisa, mis tähendab, et aiatööde kõrghooaeg on kohe-kohe käes. Muidugi on aias tööd juba praegu – praeguseks peaks talvekatted olema eemaldatud, puude ja põõsaste oksad lõigatud, sügisene ja talvine risu koristatud. Vanad lehed, talvine kattematerjal, eelmise aasta lillevarred sobivad hästi komposteerimiseks. Öökülmaoht aga veel püsib ja sellega tuleb arvestada, kui aias kasvatatakse külmaõrnu taimi.

Kuidas turgutada mulda?

Rõdukastides ja lillepottides tuleks mulda vahetada igal aastal, enne uute taimede istutamist. Potipõllumees ja aiapidaja leiab aiapoodidest ja -osakondadest kõikvõimalikke mullasegusid igasugusteks juhtudeks: külvi-ja pikeerimismuld, istiku-, toataimede, lille-, ürdimuld, aga ka kestvus- ja päikesemuld.

Mullasegud on koostatud selliselt, et seal on vajalikud toitained õiges vahekorras, ja kui neid kasutada vastavalt sihtotstarbele, on tulemus väga hea.

Soovitan valida võimaluse korral kompostmullasegusid, milles lisaks taimetoitainetele sisaldub ka kasulikke mikroorganisme, ensüüme ja muid mullatervise seisukohalt olulisi koostisosi. Muidugi sobib hästi ka oma aia kompost.

Seotud lood:

Viimastel aastatel on Eestis hoo sisse saanud vihmausskomposti ja selle segude tootmine, mille kasulikkus mullale on eriti suur. Vermikompost on 100% looduslik vihmausside poolt lagundatud materjal, mis ei sisalda kemikaale ning mis lisaks mulda parandavatele omadustele tõstab taimede vastupidavust kahjurite ning taimehaiguste suhtes.

Miks on vajalikud mullaloomad – vihmaussid, mardikad, kas ka mutid?

Kevadel, kui külmunud maa üles sulab, muutub ka mullaelustik aktiivseks. Kevadiste aiatööde kõrghooajal on elusorganismide aktiivsus kõrge. TTÜ Tartu Kolledžis oleme viimastel aastatel koos keskkonnajuhtimise ja tööstusökoloogia üliõpilastega uurinud mullaelustikukooslusi seal, kus neid on mõjutanud inimtegevus (rekultiveeritud kaevandusalad, erinev põllumajanduslik tegevus, jäätmete ladestusalad, soolatud teeservad) või mõni looduslik tegur, näiteks üleujutused Matsalu luhtadel. Päris mitu bakalaureusetööd keskkonnajuhtimise erialal ning magistritööd tööstusökoloogia erialal on koostatud ja kaitstud vermikompostist.

Taim(kõdu)toidulised ja loomtoidulised mullaloomad viivad läbi lagunemisprotsesse, mille tulemusena vabanevad taimetoitained. Kiskjad (ämblikud ja mõned mardikad) jahivad ja söövad teisi selgrootuid ja selle protsessi käigus hävitavad nad hulga taimekahjureid. Vihmaussid uuristavad mulda vertikaalseid ja horisontaalseid käike, mis muudavad mulla kobedamaks, parandavad mulla õhuga varustatust ning soodustavad vee liikumist mullas. Lisaks on vihmausside väljaheited (nende seedekulglast läbi käinud muld, mis on rikastatud mikroorganismide ja ensüümidega) heaks elupaigaks mulla mikroorganismidele, kes soodsates tingimustes kiiresti paljunevad. Mutid toituvad vihmaussidest ja nende jahil nad uuristavad käike ning tekitavad mullakuhilaid maapinnale. Nad on enamasti aiapidajatele nuhtluseks, kuid mõistlikult neid tõrjudes on võimalik, et nad väldivad alasid, kus neid ei soovita näha.

Teadlik aiapidaja teab ka, et mullas elab mikroobikooslus – bakterid ja seened, kes osalevad kõigis mullas toimuvates protsessides: lagundavad orgaanilist ainet, kujundavad ja säilitavad mulla struktuuri, puhastavad mulda saasteainetest. Kuidas mullaelustikku kaitsta? Mullaorganismid elavad, tunnevad end hästi ja on aktiivsed mullas, kus on piisavalt vett, õhuhapnikku ja toitaineid.

Mullaelustikukooslust on võrreldud sümfooniaorkestriga – selle koostöö on suurepärane, kuid vaid ühe instrumendi – ühe häiritud organismirühma vale toon rikub ära kogu tulemuse. Hästi õhustatud, parajalt niiskes toitaineterikkas mullas tunneb mullaelustik end hästi ning talitleb normaalselt. Muld on elus ja toimib hästi seni, kuni on elus ja aktiivne mullas elav elustikukooslus. Seega, kaitstes oma mulda, kaitseme ka mullaelustikku.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare