Rohelised müüdid: pudelivesi kraaniveest ohutum
1. müüt: pudelivesi on ohutum kui kraanivesi
Enne pudelivee ostmist tasub siiski mõelda, et enamasti lastakse pudelisse tavaline kraanivesi, vahest harva ka mineraalvesi. Pudelivesi seisab väga pikka aega poes valguse ning tihti ka soojuse käes.
Pudelivee tootmiseks on vaja palju energiat, sest plastpudelite valmistamiseks kulub naftat.
2. müüt: kohaliku toidu ostmine on alati keskkonnasõbralikum
See sõltub ikkagi kasvatamistingimustest ja kohaletoimetamisest. Ühtset vastust ei ole. Kohaliku kraami eelistamine toetab küll kohalikke põllumehi, aga ei pruugi alati olla ökoloogiliselt efektiivne.
3. müüt: autod on suurimad kasvuhoonegaasidega reostajad
Tegelikkuses osutuvad süüdlasteks hoopis kariloomad. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni raport viitab kariloomadele (eriti veistele) kui kasvuhoonegaaside suurimatele väljutajatele. Aastas emiteeritavatest kasvuhoonegaasidest toodab „liha” 18% ja masinad 13%.
4. müüt: plastnõusid on ohutu kasutada mikrolaineahjus
Plastiku tootmiseks kasutatakse sageli ühendit bisfenool A, mida tuntakse enamasti lühendina BPA. Bisfenool A võib plastikust imbuda toitu ja põhjustada hormonaalsüsteemi häireid.
5. müüt: paberkotid on paremad kui kilekotid
Paberkoti tootmiseks kulub neli korda rohkem energiat võrreldes kilekotiga. Ka kilekottidel on oma varjupool: nad ei lagune ning loodusesse sattudes ohustavad loomi ja linde.
Millised on järgmised 5 müüti, lugege edasi Bioneer.ee-st.
