„Tänane seadus ei erista erinevaid suhkruid ehk millised on lisatud suhkrud ja milline on toorainest tulenev tootes olev looduslik suhkur,“ tõdes Salvesti tegevjuht Lauri Betlem. „Salvest Mahlakas mehude puhul ei ole me mustika- ja ploomimehul kasutanud lisatud suhkrut, kogu tootes olev suhkur tuleneb marjade ja puuviljade looduslikust suhkrusisaldusest.“ Siiski on mõlema toote puhul suhkrusisaldus üle 5 grammi 100 ml toote kohta. Seega mõjutab magusamaks ka nö naturaalseid tooteid.

„Põhimõtteliselt on ministri initsiatiiv, midagi Eesti rahva tervise edendamiseks ära teha, väga tervitatav. Aga paraku nagu Eestis tavaks, ei läheneta ka sellele probleemile süvitsi ja ei püüta leida laiapõhjalisi ja ka tegelikult mõjusaid lahendusi,“ ütles Betlem. Näiteks Toiduainetööstuste liit on aastaid üritanud inimestele ministeeriumis selgeks teha, et tegeleda on vaja inimeste terviseteadlikkuse tõstmisega, mitte sanktsioonide kehtestamisega üksikutele sektoritele või tarbijagruppidele.

„Kui tarbijad nõuavad ilma suhkruta tooteid, siis on väheusutav, et ükski tööstus neile vägisi ülesuhkrustatud tooteid müüa suudab,“ märkis ta. „Ehk, kui ei muutu nõudlus, ei muutu ka pakkumine. Tänase maksu mõju saab olema eelkõige tarbija rahakotile, mitte tervisele. Magusamaksu kehtestamisega minnakse taaskord lihtsama vastupanu teed. Kompleksset probleemi üritatakse lahendada üksiku pinnapealse meetmega. Just see teebki kurvaks, et probleemidele ei läheneta strateegiliselt vaid tegeletakse lühiajaliste, läbimõtlemata ja väga kallite eksperimentidega.“

Magusamaks hakkab kehtima järgmise aasta algusest ja kergitab märgatavalt nii limonaadide, jogurtite kui ka mahlade hinda. Maksu suurus on olenevalt joogi suhkrusisaldusest 10-30 senti liitri kohta. 2018. aastaks on ilma mahlade ja piimajookideta prognoositud tulu riigieelarvesse 15 miljonit eurot ja koos mahlajookidega 17 miljonit eurot. Piimajookide laekumise kohta andmed täpsustuvad.