„Läti, Leedu, Poola enam Eestist sigu eriti vastu ei võta, need sead trügivad nüüd Eestisse, oleme oma tööstussse need sead vastu võtnud,“ rääkis Orm. Atria juhatuse esimees kinnitas, et kui tavaliselt töötleb Atria Eesti oma tööstustes Valgas, Vastse-Kuustes ja Võrus aastas umbes 80 000 siga, siis tänavu võib see kogus kasvada 100 000ni.

Atria Eesti on suuruselt teine seakasvataja Eestis, neile kuulub kokku viis seafarmi: Läänemaal Linnamäel, Viljandimaal Savikotis, Tartumaal Teedlas, Jõgevamaal Palamusel ja Põlvamaal Savernas. Just see võimaldab Atria Eestil oma lihatoodetes kasutada valdavalt oma farmides kasvatatud kodumaist sealiha ja viimasel ajal on selle firma käive kõvasti kasvanud.

Samas on seakasvatussektor praegu suurtes raskustes, lisaks Venemaa impordikeelule on ähvardamas ka Aafrika seakatku oht. Euroopa Liidus jääb Venemaa keelu tõttu arvestuslikult üle 370 mln kg sealiha, 74 mln kg linnuliha ja 32 mln kg veiseliha. Euroopa üle jääv väga suur kogus sealiha otsib uusi turge.

„Eestis on kõige suuremad kannatajad sõltumatud seakasvatajad, kes on siiani oma elus sigu eksportinud Leetu ja Poola, kes praegu on ise raskustes selle kriisi tõttu. Oleme ka ise seakasvatajad ja ka meie jaoks on need kaks kriisi väga rasked,“ rääkis Olle Horm. Ta lisas, et seakatku ohutsoone arvestatakse tootjafarmide, mitte tööstuste järgi ja nende farmid jäävad praegu ohutsoonist välja.

Suurema sealihakogus sunnib ka tööstusi pakkuma üha uusi tooteid. Nii on näiteks Atria Eesti turule toonud kodumaisest lihast valmistatud ahjupraed fooliumikarpides: lihalõigud rabarberimahlaga, ahjuliha tšilli ja ingveriga. Liharullid keefiri-kamaga. Ehkki jõulud on veel kaugel, on juba müügis eestimaise võiga verivorstid.