„Pangateenuste pakkumiseks maapiirkondades on konkureerimise asemel mõttekam teha koostööd, kuna see võimaldab tagada teenuse kättesaadavuse ka valdkondades, kus see majanduslikult ennast muidu ära ei tasuks, näiteks sularaharingluse tagamisel. Sularaha osakaal igapäevastes maksetes on kiiresti kahanemas, kuid see ei tähenda, et sularaharingluse süsteem ei vajaks arendamist. Vastupidi, mida väiksem on nõudlus sularaha järele, seda keerukam on seda pakkuda üleriigiliselt ja seega peaks erinevad ettevõtted tegema koostööd, tagamaks efektiivne sularaha kättesaadavus,“ lisas Vaikmäe-Koit.

„Eestis oleks võimalik pakkuda cash-back („sularaha poest“) lahendust turuüleselt ehk igast makseterminalist, kuid sellise süsteemi ülesehitamine eeldaks kõikide pankade, kaardiorganisatsioonide ja kaarditehingute töötlejate arendustöid. Plaanime algatada Eesti Pangaliidu tasemel laiema diskussiooni, et selline lahendus sünniks, sest see tagaks sularaharingluse maapiirkondades parimal võimalikul moel,“ kommenteeris Vaikmäe-Koit.

Konkreetse sammuna sularaha kättesaadavuse parandamiseks vahetab SEB järgneva kolme aasta jooksul välja kõik oma sularahaautomaadid uue põlvkonna masinate vastu, mis on töökindlamad ja turvalisemad. „Eestis on lai valik makseviise, mis pakuvad alternatiivi sularahale. Näiteks on kõiki peamisi igapäevapanganduse tehinguid võimalik mugavalt teha nii interneti- kui ka mobiilipanga vahendusel. Plaanime suurendada oma teavitustööd, et kliendid oleksid teadlikud erinevatest nende kasutuses olevatest arveldusviisidest,“ võttis kokku Vaikmäe-Koit.

Eestis on kokku ligi 800 sularahaautomaati ja peaaegu kolmandik neist on SEB sularahaautomaadid.