Eestis mõni aasta tagasi tehtud uuringust selgus, et enamikul selles osalenud inimestest oli seleeni tase alla normi. Kuna Eesti muld on seleenivaene, ei omasta inimesed ega loomad siin kasvanud toidust vajalikku kogust seleeni ja seda tuleks tarbida toidulisandina.

Looduslikku seleeni ei saa lisada piimale või lihale tööstuses, seda tuleb teha läbi looma – söötes loomi seleenirikka söödaga, nii et nende piim ja liha on tavapärasest kõrgema seleenisisaldusega.

“Inimesed ei peaks vitamiine ja mineraalaineid iga päev võtma, toitu võiks nendega rikastada,” väitis ülemaailmse biotehnoloogiaettevõtte Alltech Euroopa toodete heakskiidu osakonna juhataja doktor Colm Moran Tartus peetud konverentsil.

Alltech Eesti juhataja Pilleriin Puskari sõnul tehti Eesti 60 farmis seleeniuuring ka loomadele. Rohkem kui pooltel loomadel oli seleenipuudulikkus. Seepeale võtsid mitmed Eesti söödatootjad Puskari teada oma toodetesse seleenilisandi Sel-Plex.

See on esimene ELi tunnustuse saanud orgaanilise seleeni allikas loomasöödas. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) andis vastava heakskiidu 2006. aastal. Eelmisel aastal, pärast ligi kaks miljardit dollarit maksma läinud teadusuuringuid, sai Alltech EFSAst heakskiidu Sel-Plexiga söödetud loomade ja lindude liha, piima ja munade kohta käivate terviseväidete kohta. Nüüd võib pakendile kirja panna kolm terviseväidet: toetab immuunsüsteemi, kilpnäärme talitlust ja antioksüdatiivset kaitset.

“Kui algul terviseväited pakile kirja panime, siis keelati ära,” meenutab Linnu talu tegevjuht Astre Jaagant. Seda, et vahepeal on need väited EFSAst kinnituse saanud ja luba kasutamiseks olemas, ta ei teadnud.

“Euroopas toodetakse juba 26 seleeniga rikastatud toodet, näiteks piima, juustu, jogurtit,” ütleb Pilleriin Puskar.