Selgi suvel jätkub rõdul toidu kasvatamise mood
“Masu paistab natuke möödas olevat — rahvast on rohkem kui mullu ja ostud on ka nõksu suuremad,” hindab viimase nädala tulemusi aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuht Mihkel Saar.
Sel aastal on neilt üle ootuste hästi ostetud rododendroneid. Pakuti talvekindlaid sorte, mis vaatamata oma kõrgemale hinnale ostetakse nobedasti ära. Ka oma puukoolis sirgunud pojengitaimed on popid. Nüüd on saada ka kollase õiega hübriidpojengi ‘Bartzella’, mille mullune 1500kroonine hind on tänavu poole võrra langenud.
“Taimede üldine hinnatase on enamasti sama mis mullu,” hindab Saar olukorda. “Kui on hea ja kvaliteetne taim, siis ta maksab rohkem. Palju oleneb muidugi ka sordist.”
Juhani Puukooli projektijuht Tiit Juhani kinnitab, et istikute hinnatase on aastaid enam-vähem sama olnud, aga näiteks okaspuud on odavamaks läinud. Hindade ümardamise puhul oli neil suur grupp taimi hinnaga 65 krooni, mis läksid nüüd 3.90 euro peale ja on seega neli krooni odavamad. Rooside puhul tundubki Juhani sõnul 3.90 olevat sobiv hind, mille inimesed on nõus välja käima.
Uudistoodetena toob mees välja madalad Poulseni elulõngad, mis on vaid 50–60 cm kõrged ja tihedalt õisi täis, nii et neid võib esimese aasta kenasti terrassil potis kasvatada ja seejärel lillepeenrasse istutada.
Marjapõõsas ja tüümian rõdul ühes potis
Kel omal aeda pole või pinda napib, saab ka rõdul või terrassil üht-teist kasvatada.
“Maitsetaimede ja köögiviljade potis ja rõdul kasvatamine on populaarne nii Eestis kui ka mujal Euroopas,” nendib Mihkel Saar Hansaplantist. Lisaks kõrgekasvulistele tomatitele on saada ka madalakasvulisi rõdule sobivaid sorte. Kui vanasti müüdi vaid seemneid ja noori taimi, siis nüüd pakutakse ka väga atraktiivse väljanägemisega madalaid tomati- ja tšillitaimi, kus on pringid punased viljad küljes.
Juhani Puukoolis tehti mullu katseks söödavate taimedega ampleid ja ostjad võtsid need hästi vastu. Tänavu on valikut suurendatud: pakutakse suvi läbi kandvaid maasikaid nii amplites kui ka terve peenratäie taimi mahutavates rippkottides, ampleid ripptomatite ja maitsetaimede valikuga.
“Rõdul ja terrassil saab kasvatada suuremas potis ka marjapõõsaid ja selle all maitsetaimi,” puistab Tiit Juhani ideid. Kodus võib oma maitse järgi suurde potti mitmesuguseid tarbetaimi istutada, olgu siis koos või ilma ilutaimedeta. Juhani Puukoolis on selleks müügil maitsetaimedest kuuspakid, näiteks grillisegu, kus on rosmariin, tüümian ja lavendel, aga ka teesegud, mis sisaldavad melissi- ja münditaimi.
Uus asi on konkursi tulemusel alles nädal tagasi nime saanud ananassmaasikas. See valgete marjade ja punaste seemnetega ning ananassi maitsega sort aretati alles kaks aastat tagasi ja on esimest aastat müügis. Tänavu on pakkuda vaid tuhatkond taime, kuid tuleval aastal peaks kogus tunduvalt suurenema.
Aias kasvatamiseks kogub pooldajaid vaarikasort ‘Polka’, mis hakkab kandma augustis ja pakub punaseid marju kuni külmadeni. “Vaarikate puhul on alati hirm, et mõni uss on sees, aga sellel vaarikal ei saa olla, kuna ta õitseb nii hilja, et kahjureid siis enam ei liigu,” selgitab Juhani.
Kuna see sort annab saaki sama aasta võrsetel, ei vaja ta ka nii palju toestamist. Eelmise aasta võrsed võib lõikamata jätta, siis saab neilt saaki tavapärasel vaarikate ajal ja sama aasta võrsetelt hiljem.
“Meie postimüügis on populaarseks osutunud taralõng, mille kohta räägitakse, et see on supertoit,” märgib projektijuht. “Selle viljad on punased marjad, milles on palju antioksüdante ja neid peetakse üle maailma väga tervislikuks.”
Ka viinamarjad on võitnud Eestis austusväärse koha punase ja musta sõstra kõrval, kuna on aretatud siinset talve taluvad sordid.
Hekid pakuvad põnevaid võimalusi
Aastaid tagasi olid krundi piiramiseks kõige levinumad igihaljad kuuse- või elupuuhekid. “Okaspuude buumiaeg on möödas,” räägib Mihkel Saar trendidest. Ühetaolist rohelist elupuuhekki aias võrdleb ta küprokiga toas.
Juhani Puukooli igihaljaste hekipuude müük langes mullu, võrreldes kolme aasta taguse ajaga, lausa poole võrra, nii et okaspuude kasvatamise lõpetas puukool eelmisel aastal üldse ära. Praegu ostetakse need taimed Poolast ja Hollandist sisse.
Tavapäraste kuuse- ja elupuuhekkide kõrval on nüüd mitmeid valikuvõimalusi. Näiteks forsüütiast, ebajasmiinist ja veigelast segahekk pakub kaua õiteilu. Segahekk õitseb pikalt, pakub eri vilju ja lehevärve ning on seetõttu silmale kuude kaupa ilus vaadata.
Tiit Juhani sõnul on tänavu väga populaarne kanada roosist hekk. “Kui varem sai hekki teha peamiselt kibuvitsalistest, siis Kanadas on aretatud tublid roosid, mis näevad meie kultuurrooside moodi välja, õitsevad rikkalikult ega ole karvased nagu kibuvitsalised,” selgitab ta.
