NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • külamees

    17.10.2012 12:26
    siin on sõna võtnud jälle sellised tegelased kel omal soojapumbaga kokkupuudet ei ole.miks peaks õhksoojuspump võtma üüratult palju elektrit??elekter ajab ringi välisosa "pumpa" ja siseosa ventikat-kõik,kogu energiatarve.suure külmaga töötab max võimsusel ja sellest ka külmema ilmaga natuke suurem elektrikulu.jah-osadel mudelitel on kaabel välisosa jää sulatamiseks ,minu aparaat ei ole seda kordagi tööle saanud-lihtsalt pole jääd mida sulatada.parim näide õige pumba valikust oli eelmisel talvel kui unustasin kodunt ära minnes pumba tööle...öösel tagasi jõudes näitas kraad -33,kuuldes õues pumba jorinat oli esimene mõte et nüüd on ta otsas(tehase andmed annavad viimaseks tööpiiriks -27)..aga ei-töötas ilusti,tuba oli soe , ka hetkel puhub sahinal sooja.köetavat pinda on umbes 100m2, põhiküte on ahjuga,soojapumbaga kombineeritult läheb kütteperioodil umbes 4-5 ruumi puid ja elektriarve koos muude tarbijatega ei ole seni üle 100€ kuus läinud.soojapumbaks on Gree Linge Wind mida miskipärast eestis vähe saada on,minul tuleb nüüd neljas talv sellega maja soojas hoida,korra on pandud juurde külmaainet ja suurendatud rõhku süsteemis.mingit probleemi välisosa külmumisega või jäätumisega ei ole olnud,minule teadaolevate aparaatide hulgast parim.kuna aeg on edasi läinud siis võib tänaseks olla ka efektiivsemaid ja paremaid seadmeid,selle mudeli hind,töökindlus ja soojatoomise võimsus on väga tasakaalus.ja veel-ei kasuta automaatseid seadeid vaid sätin ise temperatuuri ja ventika töökiiruse,nagu keegi eespool kirjeldas on ka minu aparaadil kõige parem soojapuhumine minimaalsetel pööretel ja aparaadi temperatuuril 26-28,siis hoiab toas stabiilselt 24,ahjuga juurde küttes lülitab ennast mingil hetkel ise välja(kui anduri juures jõuab temperatuur ette antud kraadini),temperatuuri langedes hakkab ise jälle tööle...
    Vasta
  • Kui jagada ostuhind ja hooldused kütte kuludele

    17.10.2012 13:03
    siis ilmselt odavam ei tule.
    Uus soojapump ja ei kuuletu peale suve puldist juhtimisele.
    Patareid on korras ja reageerib igale nupu vajutusele.
    Soovitati uus pult osta.
    Ostis uue puldi ja ei ikka toimi.
    Ilmnes, et soojuspumba elektroonika ei toimi ja elektroonika vahetus pea sama kallis uue pumba hinnaga. Soojapumbal puuduvad juhtimisnupud ja ainult puhub ilma külma ja soojata.
    Vasta
  • asjapulk

    17.10.2012 13:04
    mees metsastkirjutas:
    ise teen küttepuud ja ise kütan, kuidas soojuspump mul küttekulusid kokku hoida aitab? vastupidi, pean selle ostuks raha kulutama, ülespanek, elektri eest tasuma, jne.
    4 vastust
    jah, plaan töötab siis, kui ei oska oma puudega madistamisele kulunud aega kusagil kallimalt maha müüa ja saadud rahaga mõnusasti soojapumba hüvesi ja mugavust nautida. Kuid selge see, et igas kodus võik üks kolle ka olla, kui pakane suur ja soojapump enam ei jõua.
    Vasta
  • Detsibell

    17.10.2012 13:30
    Üks asi, mida ei märgitud on müra. Naabermaja paigaldatud, pooleteistmeetri kõrguse õhk-vesi soojuspumba välisosa tekitab müra 50-60dB. On tunne, nagu elaks tehase kõrval.
    Vasta
  • aga

    17.10.2012 13:34
    Kui pikk ühe õhk-vesi soojuspumba eluiga ka on? 20a siis või? Õlikatlal vist ca 10-12 a?
    Kuna investeering on suur, siis tahaks teada, kas see pump end üldse kunagi ära tasub võrreldes niisama elektriga kütmisega.
    Vasta
  • Imedemaa

    17.10.2012 15:14
    Õues - 25 külma ja see vidin muudab selle pool tasuta + 25 soojuseks?? Soetasin kah sellise, suvel jahutab hästi ja kehvade ilmadega lasen soojust aga - 10 külmaga võtab elektrit 1=1, timmi kuidas tahad. Mul vale masin vist.
    Vasta
  • Kas

    17.10.2012 17:15
    kellelgi on puumajas öhksoojuspump (siis öhk-öhk, mitte öhk-vesi?
    Ma tahaksin väga oma koju panna, sest tuttavatel on juba mitu aastat ja nad on väga rahul. Ja nagu siitki vöib lugeda, lahmivad need, kel pole kogemust, aga kellel on, on enamuses rahul ja leiavad, et hea asi.
    Meie majas on 8 korterit, mu korter on 2. korrusel. Majas on yhistu ja selle juht elab mu korteri all. Kui paar aastat tagasi oma soovi välja ytlesin ja oma meelest viisaka inimesena teiste elanike arvamust ehk siis nöusolekut kysisin, siis sain pikaaegsemate elanike yksmeelse vastuseisu osaliseks. Et teeb myra nagu töötava mootoriga auto ja et sellist oma akna alla ei taha. Ja et maja seinale ei saa panna, sest vibreerib ja kahjustab nii palkseina. Ja et myyjate jutt kaasaegsemate mudelite vähemast myrast on häbitu reklaamitrikk ja lollitamine (mida vaid minusugused syydimatud naisinimesed tösiselt vötavad).
    Kas kellegi on sarnane kogemus vöi on lihtsalt asjalikku nöu anda?
    1 vastus
    Vasta
  • pumpla

    18.10.2012 08:35
    Kaskirjutas:
    kellelgi on puumajas öhksoojuspump (siis öhk-öhk, mitte öhk-vesi?
    Ma tahaksin väga oma koju panna, sest tuttavatel on juba mitu aastat ja nad on väga rahul. Ja nagu siitk...
    1 vastus
    räägitakse jah, et puumaja seinal tekitab sisse kuuldavat vibratsiooni aga samas on olemas spetsiaalsed pehmemad ja külmakindlamad puksid, mis seda kindlasti leevendavad.
    Endal sai seepärast igaksjuhuks maaraamile pandud ja sedasi akna all töötav seade küll sisse kuuldavat müra ei tee grammivõrdki, isegi täisvõimsusel töötades
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Mari

    25.11.2012 20:45
    Ajaga on soojapumbad muidugi päris hea COP ja disaini saavutanud, kuid vastupidavuselt muutunud Jaapani auto sarnasteks, mida remontida ja jooldada väga ei tasu. Seina- splitiga varustatud ruumis mina igaljuhul kaua olla ei suuda, see on võrreldav auto soojendusega mille ventikas kiireks keeratud, kuulda on vuhisemist ja õhu liikumist, paberilehtedele laual peab raskuse peale panema. Ainsa õhk/õhk tüüpi splitina oleks mõeldav laekasett, mille õhuhulgad on suuremad ja õhu liikumine on jagatud 4 eri suunas. Brändidest valiks kindla, vähe kallima, kuid kindla kvaliteediga Daikini, Mitsu ja Fujitsu pole ka pahad. Energiamüüatelt tuleb aga nõuda soojapumpade kasutajatele eraldi soodsamaid hinnapakette.
    Vasta
  • Eks

    18.01.2013 11:30
    Tangarakirjutas:
    Sellist nõmedat ja eksitavat reklaamartiklit pole ammu lugenud. Olen tegelenud pikki aastaid arenduse ja ehitusega ning oma kogemustest võin öelda, et õhksoojuspump on ük...
    4 vastust
    rääägi need NIPI
    D, mida peab arvestama...
    Vasta
  • inimene

    23.03.2013 20:43
    mees metsastkirjutas:
    ise teen küttepuud ja ise kütan, kuidas soojuspump mul küttekulusid kokku hoida aitab? vastupidi, pean selle ostuks raha kulutama, ülespanek, elektri eest tasuma, jne.
    4 vastust
    mees metsast-täitsa õige - saebensu kulu !! aga kes metsa istutas, kes metsa hooldab ?? ok said vanaisakäest metsa tasuta, ja oled tüüpiline lontrus kes ainult tarbib, siis on tasuta küte. aga kui oled õige mees ja hooldad metsa puhastad jne jne siis ei ole see haluküte nii odav midagi !!
    Vasta
  • jõuluvana

    24.12.2013 20:31
    Ventilatsiooni soojuspumpasid saab kasutada välja ventileeritavast õhust soojuse taastootmiseks ja selle abil tarbevee soojendamiseks. Neid soojuspumpasid saab kasutada ka valesti.
    Näiteks, aadressil Tallinn – Nõmme; Rahu 13, kasutasid 2. ja 3. korruse korruse elanikud (Kurissoo’d) ventilatsiooni soojuspumpa ka võõra korteri, 1. korruse ahju – ja pliidiküttega korteri „ventileerimiseks“. Kui nende endi korteris töötas väljatõmme minimaalsel režiimil, siis 1. korruselt tõmmati sooja õhku kogu täiega välja.
    All elasid vanaprouad 80a. Ilme Käärma ja 90.a. Linda Käärma (Getreu), kellele oli teatatud, et see on nüüd suletud õhuakna asemel.
    Samas oli välja ehitatud ka õhutusklapp loomuliku ventilatsiooni jaoks, millist funktsiooni teatavasti ka aknad täidavad.
    Ahju- ja pliidiküttega kortereid ei sundventileerita stiilis: 24/7 ja nii 4 – 5 a. järjest maksimaalsel režiimil, rääkimata sellest, et korteris peab olema ka vent. seadme väljalülitamise võimalus jne.
    Mingil ajahetkel võidi võõrast korterist saada vent. soojuspumba jaoks isegi rohkem sooja õhku kui enda korterist.
    Vanaprouad allkorrusel mõistagi imestasid, miks remonditud maja vaatamata intensiivsele kütmisele talvel sooja ei pea.
    Stiilinäitaja on seegi, et vent. soojuspumba läbitöödeldud õhu väljapuhe toimub nii, et see puhutakse 1.korruse korteri välisukse ees seisjale näkku…
    http://www.kliimaseade.ee/et/abiks/espel...
    http://www.kliimaseade.ee/images/stories...
    http://www.ehr.ee/v12.aspx?loc=011512
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 52 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Teeme veinidega nalja
30. oktoober 2014 16:54
Teeme veinidega nalja
Igal aastal on Maalehe koduveinikonkursile laekunud ka erinevatest köögiviljadest pruulitud veine.
Veinitegu ei pea alati surmtõsine olema, natuke saab nalja ka teha, katsetades üllatavate toorainetega.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (3)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
30. oktoober 2014 05:15
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Aasta Põllumees 2014 konverents Riigikogu saalis
Tavakohane ühispilt. Esimeses reas vasakult: Piret Alfthan, president Toomas Hendrik Ilves, aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet, põllumajandusminister Ivari Padar, Liana Põder ja Margot Saare. Tagareas Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe, põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Nordea Liising Eesti juhatuse esimees Silver Kuus, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Tõnu Rahula, Andres Tamm, Peeter Alep, Arne Tamm, Karmo Põder, Tiit Uusoja ja Tiit Juhani.
Kliimamuutustest ja keskkonna seostest põllumajan­dusega oli mitu ettekannet nii Eestist kui Soomest.
Eesti toidu uutest turgudest rääkisid nii põllumajandusminister Ivari Padar kui ka veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Rahvusvahelist mõõdet lisas Euroopa põllumajandusorganisatsiooni COPA-COGECA
peasekretär Pekka Pesonen, kes tutvustas Euroopa Liidu ja maailma riikide kaubandus­läbirääkimisi.
Hirmud, hirmud, teatri hirmud. Keda kardame?
Eesti Teatriagentuur oli oma 20. sünnipäeva puhul peetud konverentsi kutsunud protokollima Joonmeedia kunstniku Tanel Rannala. Protokollist sai kunstiteos.
Raha võim teeb ebakindlaks. Ja araks. Sellest ei pääsegi, kui tegelikkusest ei saa ausalt ja otse rääkida.
Leigarite vägi
30. oktoober 2014 05:15
Leigarid
Tõelised staarid: esimesest päevast Leigarites kaasa löönud Silvia Kukepuu, 80aastane Marianna Saar ning Laine Mesikäpalt Anna Raudkatsi prossi saanud Marika Oja.
Neljakümne viiendat sünnipäeva tähistav rahvakunstiselts Leigarid annab aastas 200 kontserti, on tantsu sisse pannud nii Mats Traadi “Harala elulood” kui ka pronksiöö.
Majasoojustajad ootavad uut rahalaeva
Elvalanna Anu-Reet Hanso usub, et kui järgmisel aastal tema kodumaja soojustatud saab, vähenevad küttearved poole võrra.
Kortermajade soojustamiseks mõeldud raha, mida KredEx jagas, ei jätkunud sugugi kõigile soovijaile. Kui uus raha saabub, võib minna tihedaks rebimiseks.