SUUR JUUSTUTEST | Maalehe tegijad eelistavad juustuklassikat

 (3)

Juustutalud
Foto: Lii Sammler

Eesti saab alanud aastal saja aastaseks ning talumeiereid kingivad sel puhul Eestile sada juustu.

Eestlased on harjunud sööma juustuvõileiba. Viimase viie aasta jooksul on nad aga avastanud veel kümneid juustu tarbimisvarjundeid: magustoiduks, snäkina, uute põnevate maitsetena või eriilmeliste toitude koosseisus.

Foto: Lii Sammler

Eesti talumeiereid toodavad nii kõva juustu (Metsavenna talu, Andre Farm), gouda tüüpi juustu (Nopri talumeierei, Esko talu jt), hallitusjuustu (Luke farmimeierei), toorjuustu (Saidafarm), kitsejuustu (Andri-Peedo talu, Konju kitsefarm jt) kui lambajuustu (Männiku talu). Samuti mozarella, feta, salati-, toor- ning määrdejuuste.

Maalehe ajakirjanikud proovisid, millised n-ö mittetavalised juustud neile kõige enam maitsevad. Tulemuste nägemiseks kliki kaardil olevatel märkidel.

JUUSTUD | MIS ON MIS
  • Poolkõva juust – maheda maitsega, sobib võileivale, juustukandikule ja puuviljadega, riivitult toidule. Tuntumad on Hollandi Gouda ja Edam, Inglise Cheddar ning Šveitsi Emmental.
  • Kõva juust – laagerduvad 2–4 aastat. Nautimise juustud. Ka võib puru segada salatisse. Tuntumad on Itaalia parmesan ja pecorino. Mõlemad on teravamaitselised. Parmesani tehakse lehma-, pecorino’t lambapiimast.
  • Hallitusjuust – jagunevad sinihallitusjuustuks ja valgehallitusjuustuks. Terava maitse ja suure rasvasisaldusega, tehtud lehmapiimast, pehmed või kreemjad. Hallituse annavad hallitusbakterid. Tuntumad sinihallitusjuustud on rokfoor ja Gorgonzola, tuntum valgehallitusjuust Brie.
  • Toorjuust – ei laagerdata, on kohe valmis söömiseks. Tuntumad on mozzarella, Philadelphia ja Créme Bonjour.

Foto: Lii Sammler

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat taaskasutamisest hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare