SUUR leibade välimääraja

Maaleht tutvustab Eesti leibade tüüpe. Abiks on võetud leivaliidu kinnitatud pagaritoodete klassifikatsioon.

- Klassikaline rukkileib

 

Rukkijahu vähemalt 90% jahu kogusest. Enamasti on lisatud väikeses koguses nisujahu, mis parandab kerkimis- ja küpsetamis­omadusi, kuid leidub ka ainult rukkijahust leibasid.

- Lisanditega leib

Sisaldab aedvilju, puuvilju, liha ja muud head-paremat.

- Peenleib

Rukkipüülijahust magushapu keeduga leib, mis suunatud eelkõige linnainimestele (nimes “pealinna“ või “Tallinna“).

- Tera- ja seemneleib

Mõeldud terviseteadlikule tarbijale. Sisaldavad teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ning jämeduses. Mõni leib tundub tihkelt teri täis olevat, teiste puhul on need idandatud ja kolmandal juhul hoopis ära jahvatatud.

- Pala- ehk koorikleib

Järjest tõusev trend. Madal, horisontaalselt läbi lõigatud või lõikamata toode. Sellistest leibadest on hea teha Eesti hamburgerit, mis on jänkide omast tunduvalt tervislikum.

- Kalja- ja õlleleib

Tehtud punasest linnasest ning rukkijahust. Seda valmistab üks väiketööstus. Oma kibeda maitse tõttu ei kõlba söömiseks, küll aga saab sellest vee, suhkru ja pärmi lisamisel lihtsa vaevaga imemaitsvat kalja või õlut valmistada.

- Šokolaadileivake

Loodud maiasmokkadele, sobib lausa omaette magustoiduks.