Tahaks veel rohkem keskaega tunda

Jõulukuul töötab Tallinnas Raekoja platsil iga-aastane jõuluturg, mis meelitab rahakotiraudu avama eelkõige soomlasi.

Kõige rohkem oligi teisipäeva hommikul, kui jõuluturu müüjad oma poekesi avasid, kuulda soomekeelset kõnet, ent leidus ka muus keeles suhtlejaid. Kuigi kauba sortimenti kuulusid nii lambavillast tooted, linane jõulutekstiil, nahk, küünlad kui maiustused, pakkusid põhjanaabritele huvi eelkõige kudumid.

Soe müts lapselapsele

Soki- või kindapaari hinnad algasid 14 eurost, ent pikema säärega sokkide eest küsiti ka 27 eurot. Odavama õhukese kampsuni võis osta 30 euroga, ent üks paks, pikk ja punane vääris koguni 90 eurot.

Ühe leti ees, kus müüdi nahast sooja villase voodriga läkiläkisid, arutasid asja kolm prouat. “Kõik veneaegsed kaubad – kindad, mütsid – on nüüd hirmus hinnas,” arvas üks. “Siis oli külmem aeg ka,” vastas teine.

Tegelikult otsisid prouad midagi beebidele – ühele neist oli nädal tagasi sündinud lapselaps. Varsti leidsidki nad imepisikese sooja salli ja mütsi. Fliisvoodril kootud müts ja samasugune soe valge sall maksid kokku 15 eurot.

“See ei ole kallis!” kiitis proua, rõõmus, et oma väikesele järeltulijale hea kingituse leidis.

Väike nõid aurupilves

Peaaegu igast letist võis osta ka jõuluglögi keskmise hinnaga 2.50−2.80 eurot tops. Kelle putkas elektrit polnud, müüs seda termosest. Kel elekter sees, võis seda ka kohapeal teha.

Eriti vahva oli üks telk, kus toimetas kena väike nõid. Jõulubooli pakkuvat telki sisustas suur aurav katel, mis mõnusaid joogilõhnu levitas.

Tallinna vanalinn ja selle süda Raekoja plats on suurepärane keskaegne koht. Seda on püütud välja tuua ka jõuluturul.

Keskaja meeleolu lõid küünlamüüjad, sinna viis mõtte ka martsipanilett. Ning lõbus noor müüjanna, kes suurtel pannidel apelsinimahlaga mandleid röstis.

Kindlasti pakuks see huvitav ja hansalinn Tallinna jaoks kuldne ajajärk markeerimisvõimalusi rohkemgi.