Talve hakul lase kontrollida koduseid küttekehi!
Pottsepp-korstnapühkija Urmas Hiielaane sõnul on igasügisene küttekehade kontroll elementaarne, kuid mugav ja efektiivne kütmine ei sõltu vaid sellest.
"Enne talve, tegelikult juba paar aastat varem, võiks mõelda küttepuude tegemise peale. Aastad ei ole vennad ning kehvema suve puhul ei pruugi kevadel või talvel tehtud puud kütteaja alguseks ära kuivada. Sestap tuleks kütet muretseda ikka arvestusega, et seda läheb järgmisel, mitte kohe selsamal talvel tarvis," selgitab Hiielaane, miks juba aegsasti valmistuda tuleks.
Küttematerjalist sõltub ka ahju heaolu
"Küte olgu kuiv. Märg kütus, olgu see puit või turbabrikett, soodustab korstnas pigi teket. Ahjutäis märga puitu võib sisaldada 2-8 liitrit vett, mille põlemisel on temperatuur koldes madal ja põlemine mittetäielik, lisaks eraldub palju veeauru. Kui see koos pigiaurudega külmale lõõripinnale sadestub, tekib tuleohtlik pigi," sõnab Hiielaan.
Pottsepp-korstnapühkija lisab: "Asjal on ka teine, rahaline külg. Märja kütusega läheb umbes 70 protsenti soojusest kasutult korstnasse, õigemini suisa kahjulikult. Kõigepealt peab ju vesi ära aurama. Aur aga korstnale head ei tee. Näiteks õhukuiv puit annab 80 protsenti rohkem sooja kui märg või toores puit. Seepärast tuleks alati eelistada kvaliteetset ja kuiva kütet."
Tule tegemist alusta sügisel tasa ja targu
Mida aga enne kütteperioodi algust teha? Kuidas välja selgitada, kas küttekolle on ikka töökorras? Siinkohal sõnab korstnapühkija, et kindlasti tuleks kas juba kütteperioodi lõppedes või uue alguses kütteseadmed ära puhastada ja üle kontrollida: lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ja korstnates ei tohi olla pragusid, tahmaluugid peavad olema kindlalt kinni ja tihedad ning kütteseadmete uksed ees ja terved.
Millised probleemid võivad sügisel küttekollet kimbutada? "Sügisel uuesti kütmisega alustades võivad suvi otsa seisnud kolded alguses natuke turtsuda," ütleb Hiielaan, lisades, et sellest ei maksa suurt probleemi teha.
"Seismisel kivi ei kuiva. Ka sisseköetud kolle võib sügiseks jälle niiske olla. Tegelikult tasuks kütmisega alustades võtta asja rahulikult ning esimene tuli pärast pikka pausi võiks olla väiksem.
Lisaks võib tekkida värske ahju tõttu korstnasse väga kergesti "udu". Selle korgi äralükkamine on päris raske. "Udu" kipub tekkima just siis, kui seda kõige vähem oodata. Siis võibki juhtuda, et kui küttekolle on juba peaaegu sisse köetud ja hakatakse tugevamalt kütma, meelitab suurem soojus välja rohkem niiskust - ongi probleem ehk suits majas," lisab pott-sepp-korstnapühkija.
Kontrolli küttekollet varem
Kui uurin, milliste probleemidega inimesed küttekollete puhul enim kimpus on ning kust asi logisema hakkab, sõnab Hiielaan, et põhilised avastatavad probleemid pühkimishooajal on lagunenud korstnaotsad. "Need peaksid terved olema mitte ainult tuleohutuse, vaid ka korstnapühkimistööde turvalise teostamise pärast. Väga ebamugav on korstent üleval puhastada, kui ei saa isegi selle vastu toetada.
Muresid on teisigi: küttekollete ümber ja vastu asetatakse põlevmaterjale, pliidipuude kast on kohe pliidi ukse ees. Ahjude ja pliitide uksed on katki, uste ümber kivid katkised. Kaminate puhul on põhiline viga valest ehitamisest tingitud tõmbeprobleem. Vanematel ahjudel, millel puuduvad puhastusluugid, on lõõrid tahma täis, enam ei tõmba ja ahi ei soojene nii hästi.
Hiljuti oli mul juhus, kus pererahvas ei saanud pliiti kümme aastat kasutada, sest puudus igasugune tõmme. Põhjuseks oli vaablaste poolt kinni ehitatud korstnalõõr. Ka linnud armastavad korstnatesse pesasid teha," räägib Hiielaan, lisades, et kindlasti tasub appi kutsuda spetsialist, mitte püüda omal käel probleemi lahendada.
"Korstnapühkimistööde ajal olen alati klientidele öelnud, et kui küttesüsteemi korrasolekus on vähimgi kahtlus, kutsuge spetsialist seda üle vaatama juba kevadel või suvel. Ärge jätke neid võimalikke probleeme sügisesse, uue kütteperioodi algusesse, sest siis on väga raske töödest vaba pottseppa leida. Varakult avastatud probleemid jõuab uue kütteperioodi alguseks kõrvaldada.
Eramajades peab korstnapühkija kutsuma kord viie aasta jooksul, vahepealsel ajal võib kütteseadmeid puhastada ka majaomanik. Kortermajades ja ühistutes peab kutseline korstnapühkija küttesüsteemid puhastama ja üle kontrollima igal aastal," manitseb pottsepp-korstnapühkija. Kui küttekolde uks on lagunenud, ukse ümbrusest kivid väljas, praod ahjumüüritises, korstnaühendused katki või pragunenud ning korstnates praod sees, tuleb kindlasti probleem lahendada enne uut kütteperioodi.
Küta asjatundlikult
Kuidas aga on õige ahju kütta? Hiielaan sõnab, et see sõltub paljustki inimese eluviisist, harjumusest ja vajadusest. Õige suhtumine on selline, et sügisel köetakse ahi soojaks ja kevadel lastakse maha jahtuda. Mida vähem sooja-külma tsükleid ahi saab, seda kauem ta kestab.
"Kui võimalik, kütke ahju suuremate külmadega kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Mõlemal korral ei pea kütma täit koldetäit, reguleerige puude kogust vastavalt vajadusele, näiteks hommikul pool ja õhtul pool. Siis on ka toas temperatuur ühtlasem. Ahi hakkab sooja andma alles siis, kui kütmisest on mõni aeg möödas. Seda tihti ei teata. Köetakse ahjutäis ära, kuid ahi on ikka jahe. Pannakse juurde teine ja kolmaski ahjutäis. Selle tagajärjel kuumeneb ahi üle, soojuspaisumisel võivad tekkida praod, aga süttida ka tahm. Reeglina on selleks ajaks juba sügav öö käes ja kõik magavad," õpetab pottsepp-korstnapühkija, et ahju kütmine käigu ikka tasa ja targu.
