Tänavu troonivad laual verivorstid
Kriisiaeg on muutnud inimeste söömisharjumusi – eelistatakse kodus süüa teha ning ostetakse vähem valmis lihatooteid.
“Tarbimine on väga hüplik ja ettearvamatu,” ütleb Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis. “Odavamate toodete müük suureneb, aga erandid muidugi on, näiteks sardell.”
Verivorstid viinakuul
Uuringufirma AC Nielsen andmetel kahanes augustis-septembris mullusega võrreldes süldi (23,3%), suitsuvorsti (14,7%) ja sardelli (12,5%) müük.
Kuigi tarbijate sardelli-isu on vähenenud, kasvab viinerite ja keeduvorstide müük. Need tooted moodustavad poole lihaturu mahust.
Ka seni aastaid samal tasemel püsinud verivorstide tarbimine on sel sügisel tublisti tõusnud. Näiteks oktoobris tuli Rakvere lihakombinaadis valmistada mullusest poole ja novembris viiendiku võrra rohkem tangust-verest vorste.
Õige hoo saab traditsioonilise jõulutoiduna tuntud vorstide söömine sisse siiski detsembris ning tippmüük on jõulueelsel nädalal. Rakvere prognoosib sel ajal mullusest 20% suuremat nõudlust.
“Verivorsti hinnad on kahe aasta tagusel tasemel, samas on enamik teisi tooteid kallinenud,” toob Rakvere LK tootejuht Gunnar Obolenski välja verivorstide edu ühe põhjuse.
Rakvere LK juhatuse esimehe Anne Mere sõnul on oktoobris-novembris kasvanud ka küpsetamata talvepraadide müük kolmandiku võrra ja seda vaatamata ligi sajakroonisele kilohinnale. Samas rõhutab ta, et tänavu on nad müünud varasemast kümnendiku võrra rohkem hakkliha.
Hakkliha ostetakse rohkem
“Värsket hakkliha ostab iga nädal kolmandik tarbijatest,” märgib Mere. Põhjuseks see, et tegu on suhteliselt odava tootega, millest annab valmistada palju erinevaid toite. Inimesed on ju hakanud vähem valmistoite ostma ning rohkem kodus kokkama.
Atria Eesti turundusdirektori Rene Kiisi sõnul on nendel hakkliha müük kasvanud lausa kolmandiku võrra. “See on filee ja karbonaadiga võrreldes odavam, kuid samas ikkagi täislihatoode,” lisab ta põhjenduseks.
Lihatööstuse Maag juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on ostujõu langus muutnud tarbija veelgi hinnatundlikumaks.
“Jaekettide suur hinnasurve on alandanud tööstuste keskmist väljamüügihinda,” lausub Horm. Keskmiselt on valmis lihatooted odavnenud aastaga ligi 7%, kuid kõige suurema kukkumise on aastaga teinud süldi (26%), pasteedi (13%) ja singi (12%) hind.
“Kui varem olid kaubanduskettide soodustused 10–15%, siis praegu 30–40%,” lisab Gunnar Obolenski.
Ka kriisis vaevlevatel lõunanaabritel mängib hind olulist osa. Lätis on lihatoodete müük vähenenud. Leedu tõstis värske liha käibemaksu viielt protsendilt 20-le. Rakvere LK juhatuse esimees Anne Mere teab, et Leedu turismifirmad korraldavad nüüd lausa ostureise Poola.
