Tarbijad kaebavad portaalides osta.ee ja okidoki.ee pettasaamise üle

 (2)
IMG_0556
IMG_0556---

Viimaste kuude jooksul on suurenenud politseile laekunud avalduste arv pettuste kohta internetikaubanduses. Kõige sagedamini esinevad avaldustes kaebused portaalide okidoki.ee ja osta.ee kohta.

Detsembrikuus ostis üks Valgamaa kodanik okidoki.ee kaudu mobiiltelefoni maksumusega 800 krooni, kuid telefoni pole kuni tänase päevani kätte saanud. Politseile on laekunud avaldused päris suurte kahjude kohta, vahendas politsei-ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Agu Lall.
Üks inimene pole kätte saanud 8600 krooniga ostetud fotoaparaati, teine arvutit väärtusega 7100 krooni.

Peamiselt petavad müüjad, kuid politsei on saanud ka avalduse, kus müüja müüs kauba, saatis selle teele aga ostja ei kandnud raha üle. Nimelt jättis müüja ostjaga kokkuleppel kauba ühes kaubanduskeskuses Smart-posti kappi ja hiljem selgus, et müüja pangakontole raha ei laekunud. See kuritegu avastati tänu kaubanduskeskuses olevale videovalvele.

Internetikaubanduse pettustest jäävad võrku jäljed ning taolised kuriteod enamasti avastatakse. Asjatute sekelduste vältimiseks tasuks inimestel jälgida alljärgnevaid soovitusi:

Petiselt on vaja ära võtta võimalus anonüümseks jääda. See on võimalik, kui ostu-müügi kokkuleppimisel vormistada selle kohta siiski elektroonne ostu-müügi leping ning kinnitada see digiallkirjaga. See annab mõlemale tehingupoolele võimaluse veenduda selles, mis on tema tehingupartneri tegelik ees-ja perekonnanimi. Kuna sellisel moel pole enam võimalik tehingu algusest peale anonüümseks jääda, võib mõnigi kelm digitaalse allkirjaga lepingu soovi esitamisel petutehingust loobuda.

Elektroonse lepingu sõlmimine ja allkirjastamine on väga lihtne ja ei võta kaua aega. Samas annab see mõlemale poolele oluliselt juurde kindlustunnet, et müüja oma raha ja ostja kauba ikka kätte saab.
On veel üks võimalus. Näiteks osta.ee-s on võimalik kasutada deposiitarvet: raha kantakse kõigepealt üle deposiitarvele, mis kuulub osta.ee-le ning alles siis, kui ostja ostetud kauba kätte saab, edastatakse deposiitarvel olev summa müüjale.

Nii ostja kui müüja peavad tehingut sooritama asudes arvestama asjaoluga, et tegemist on riskiga. Igaüks peab ise otsustama, kui palju ta usaldab teist poolt.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare