Peamiselt petavad müüjad, kuid politsei on saanud ka avalduse, kus müüja müüs kauba, saatis selle teele aga ostja ei kandnud raha üle. Nimelt jättis müüja ostjaga kokkuleppel kauba ühes kaubanduskeskuses Smart-posti kappi ja hiljem selgus, et müüja pangakontole raha ei laekunud. See kuritegu avastati tänu kaubanduskeskuses olevale videovalvele.

Internetikaubanduse pettustest jäävad võrku jäljed ning taolised kuriteod enamasti avastatakse. Asjatute sekelduste vältimiseks tasuks inimestel jälgida alljärgnevaid soovitusi:

Petiselt on vaja ära võtta võimalus anonüümseks jääda. See on võimalik, kui ostu-müügi kokkuleppimisel vormistada selle kohta siiski elektroonne ostu-müügi leping ning kinnitada see digiallkirjaga. See annab mõlemale tehingupoolele võimaluse veenduda selles, mis on tema tehingupartneri tegelik ees-ja perekonnanimi. Kuna sellisel moel pole enam võimalik tehingu algusest peale anonüümseks jääda, võib mõnigi kelm digitaalse allkirjaga lepingu soovi esitamisel petutehingust loobuda.

Elektroonse lepingu sõlmimine ja allkirjastamine on väga lihtne ja ei võta kaua aega. Samas annab see mõlemale poolele oluliselt juurde kindlustunnet, et müüja oma raha ja ostja kauba ikka kätte saab.
On veel üks võimalus. Näiteks osta.ee-s on võimalik kasutada deposiitarvet: raha kantakse kõigepealt üle deposiitarvele, mis kuulub osta.ee-le ning alles siis, kui ostja ostetud kauba kätte saab, edastatakse deposiitarvel olev summa müüjale.

Nii ostja kui müüja peavad tehingut sooritama asudes arvestama asjaoluga, et tegemist on riskiga. Igaüks peab ise otsustama, kui palju ta usaldab teist poolt.