Tartu taluturg laiendab haaret
Paar korda nädalas tõmbab Käreveres elav Ele Kool punase jope selga ning asutab ennast Tartu linna minema. Et linnaskäik juba ette võetud, astub naine läbi ka Tartu Lõunakeskusest ja sealselt taluturult.
“Kui maal elan, siis on ju nõme linnakohupiima osta,” ütleb Ele Kool taluturul Nopri talumeierei kohupiima valides. “Meil on üks naine, kes teeb kohupiima, aga kui tema käest ei saa, siis ostan siit,” selgitab ta taluleiba, hakkliha ja Nopri juustu kotti tõstes. Peale selle pakike maitseteed “Salvei sõpradega”, sest kerge külmetus kimbutab.
“Meid on üles leitud!” rõõmustab turu tegevjuht Merle Vall. “Seda nii tootjate kui ostjate poolt.”
Mullu augusti lõpul uksed avanud turul on müügil paarikümne talu kraam, peale selle MTÜde Eesti Mahe ja Liivimaa Lihaveis tooted. Nüüdseks on tootjate arv suurenenud 70ni ja viimaste kuude käive aasta lõpukuudega võrreldes kolmandiku võrra suurem.
Põhitooraine tuleb talust
Esialgu oli popim kaup eripärasem kraam, mida suurematest poodidest ei leia ja mida sai muidu üksnes laatadelt, kuid nüüd on lettidel ennekõike just põhitoiduained – piimatooted, liha, singid-vorstid, täisterarukkijahu, helbed, köögivili ja maiustused.
“Taluturu põhikontseptsioon on see, et toodete põhitooraine tuleb Eesti talust või väikeettevõttest,” selgitab turu tegevjuht. Ta peab väga oluliseks, et erinevalt suurpoe anonüümsest kaubast on nende pakutava puhul teada, kust vallast ja mis talust toit pärineb.
“See on väga hea võimalus,” kiidab Kaili Kraak, kes kasvatab koos abikaasa Reinu ja kahe lapsega Põlvamaal Rõssa talus mahekartulit, -porgandit ja -kapsast. Varem saatsid nad oma aiavilja Tallinna Ökosahvrisse, aga Lõunakeskuse taluturg on palju lähemal.
“Olin õigel ajal õiges kohas, sain taluturu kohta infot ja olin üks esimesi, kes oma kaupa pakkumas käis,” meenutab Kraak.
Rõssa talu porgandid ja kapsad on praeguseks ammu läbi müüdud, kuid nende mahekartulit on veel järel. Selleks et kaupa kauem jätkuks, on plaanis kasvupinda natuke suurendada.
Vanaema retseptid lagedale!
Taluturul ei käi tootjad ise oma kaupa müümas, müügitöö teevad ära palgalised müüjad. Aga ka nemad on toidu päritoluga hästi kursis, sest mullu käidi taludes kohapeal tootmisega tutvumas ja tänavu on plaanis seda jälle teha. “See tekitab vastastikku usaldust,” märgib Merle Vall.
Tavalisest turust või kauplusest eristab taluturgu seegi, et eesmärk on tootjad omavahel kokku viia, et tekiks omavaheline sünergia. “Tootjad, kes asuvad samas piirkonnas, aga varem ei tundnud üksteist, teevad nüüd koostööd, näiteks kauba transportimise osas,” rõõmustab Vall.
Saabuval suvel on plaanis talunikega koos ka laatadel osaleda. “Koos paistame paremini silma ja seltsis on ka segasem,” nendib tegevjuht. Müügipaviljonid on juba tellitud.
Kuigi Lõunakeskuse taluturul on müügil 70 väiketootja toodang, on Merle Valli hinnangul turul ruumi veelgi. Näiteks kohalik köögi- ja puuvili on väga nõutud ning head Eesti sibulat ja küüslauku oodatakse praegu pikisilmi. Sügisel võiksid õunaaia omanikud mõned ubinad otse puu otsast korjata, ilusti ära pakkida ja mõneks kuuks hoidlasse panna, sest Eesti õun läheb talvel väga hästi müügiks. Müüki oodatakse ka kitsepiimatooteid.
Lõunakeskuse taluturule võib tulla ka väikese kogusega. “Kes maal tegutseb, mõelgu, mida võiks teha, otsigu kas või vanaema vanad retseptid üles,” julgustab Vall. “Kunagi olid väga karmid vetnõuded, aga nüüd enam ei ole.”
Taluturgu veab MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mille asutasid viis LEADER-gruppi: Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Põlvamaa Koostöökoda, Piiriveere Liider ja Võrumaa Partnerluskogu.
