Teraskatus vajab hoolt
Katus tuleks vähemalt kord aastas hindava pilguga üle vaadata.
Teraskatus on Eestis praegu ehk levinuim, kui rääkida uutest ja restaureeritud katustest. Selle katuse kasuks räägib eelkõige kvaliteedi ja hinna hea suhe, kuid ega uut ja head asja tohi kaua, käed rüpes, lihtsalt nautida. Nii nagu kogu maja, vajab ka katus pidevat ülevaatamist ja hoolt.
Kes või mis kahjustab teraskatust?
Värvkattega teraslehtedele, olgu need katusel või fassaadil, avaldavad mõju õhus leiduvad väävli-, kloori- ja lämmastikuühendid, mitmesugused soolaühendid, mustus ja tahm. Vee ja päikese UV-kiirguse koosmõjus kahjustavad need ühendid värvkatet. See mõju on suurem kohtades, kus vihmavesi ei pese saasteid korralikult maha. Seega ärge nurisege, kui tugev vihm öösel teie katusele trummeldab, vaid mõelge, kui kasulik on see katuse elueale!
Kõige probleemsemad kohad katuses on mõlgid ja kriimustused, kus saasted puutuvad kokku värvkatte all oleva tsingiga ja võivad seda kulutada. Samuti seovad paljud saasted vett, mis võib põhjustada märjal kohal rooste tekkimist.
Õhusaaste mõju on kõige suurem mererannas ja tööstusettevõtete läheduses. Eriti probleemsed on väävlit ja kloori sisaldavad saasted, ehk siis paikades, mis asuvad väävlit sisaldavaid kütteaineid kasutavate jõujaamade lähedal.
Tähtsad on nii kontroll kui hooldus
Ainult vihmaveele ei saa alati loota, seepärast tuleks vähemalt kord aastas katus üle vaadata ning see puulehtedest ja muust prahist puhastada. Sama tuleks teha ka katuseneelude ja vihmaveesüsteemidega.
Kuigi arvatakse, et teraskatus ei sammaldu, on ka selle katusematerjali üks vaenlasi roostetamise kõrval just sammaldumine. Puudulik sademete äravool ning katuse kohale kaardunud kõrged laialehelised puud loovad samblale soodsad eeltingimused.
Katuse sammaldumist soodustab liigniiskus ja päikese vähesus - seetõttu on ohustatumad just põhjapoolsed küljed. Kuigi katusele iga päev ei ronita, tuleks katust siiski puhastada vähemalt kord aastas - siis, kui enamik lehtedest on langenud. Okstest ja vettinud lehesodist tuleb ära puhastada ka veerennid, sest needki on heaks kasvukohaks samblale. Kui aga katusel on märgata juba sammaldunud alasid, siis ei tohiks asjaga kauem viivitada, vaid tegutseda kohe.
Kui katus on tugevasti määrdunud, tuleks kõigepealt proovida seda puhastada pehme harja ja veega. Puhastamiseks võib kasutada ka survepesu (vähem kui 50 baari).
Kui see tulemust ei anna, proovige spetsiaalselt värvkatte pesuks mõeldud pesuaineid, mis tuleb mõne minuti pärast veega maha loputada. Ka on olemas spetsiaalne tehnoloogia, mis ei kasuta kemikaale ega kahjusta katuse pinda. Selle tulemusel saab ühtlaselt puhta pinna, mida on raske saavutada, kasutades tavalist survepesupüstolit.
Eriti kangekaelseid plekke võib nühkida lakibensiiniga niisutatud lapiga. Igal juhul, kui kasutatakse pesuaineid, tuleb katus ja vihmaveesüsteemid ülevalt alla veega ära loputada.
Kui katus vajab parandusvärvimist
Paigaldustööriistade vale kasutamine, teraslehtede tõstmine katusele, nende lõikamine ja isegi liivased jalatsitallad võivad tekitada värvipinnale kriimustusi, mõlke, rebendeid. Vigastatud kohale koguneb mustus, ja niiskus püsib kahjustatud kohas pikka aega. Parandamata pinnakahjustused lühendavad aga katuse eluiga, seepärast tasub need eemaldada võimalikult kiiresti.
Värviparanduseks puhastage kahjustatud kohad lakibensiiniga ja värvige see värvitud pindade parandamiseks sobiva värviga kuni paar korda üle.
Kui kahjustus ulatub ainult kruntvärvini, piisab ühest värvimiskorrast. Kui see ulatub aga läbi kogu värvkatte kuni tsingini, tuleb pärast esimese värvikihi kuivamist värvida ka teist korda.
Kui katus vajab terviklikku hooldusvärvimist, tuleb eriti lõunapoolsetel katuseosadel kontrollida värvkatte nakkuvust tsingiga.
Eriti laugjate katuseprofiilide räästastel ilmneb vahel nn räästakorrosiooni, mille puhul lõikeserv hakkab roostetama. Selle takistamiseks värvige räästa lõikeservad pärast katuse paigaldamist üle. See on eriti vajalik juhul, kui hoone asub mere läheduses. Juba tekkinud räästakahjustuse puhul tuleb lahtikoorunud värv enne värvimist eemaldada ja rooste maha lihvida.
Katuse ülevärvimine
Katuse täielikuks ülevärvimiseks puhastatakse värvipind spetsiaalse pesuainega. Mõne minuti pärast loputatakse pesuaine hoolikalt veega ülevalt alla maha. Loputatakse ka vihmaveetorud. Pärast kuivamist võib katuse üle värvida. Värvimiskordade arv sõltub värvi katvusest, värvitooni muutmise korral tuleb tõenäoliselt värvida kaks korda.
Enne kui otsustate kogu katusepinna uuesti üle värvida, tuleks kontrollida, et pinnamaterjalis poleks suuremaid kahjustusi, kuhu on tekkinud roostet. Kui pinnakattes on märkimisväärseid defekte või see on ebaühtlaselt pleekinud, tuleks võtta ühendust katusekatte müüja klienditeenindusega, et hooldusvõimalused läbi arutada.
Värvipinna vastupidavust mõjutavad hoone asukoht, katuse kalle, ehitusviis, paigaldusvõtted, värvipinna toon ja tüüp. Kõige suurem koormus langeb värvipinnale lõunapoolsel küljel, kui värvitoon on tume ja ventilatsioon ei tööta.
Teatud värvipindade pleekimist on märgata 10-15 aasta pärast, kuid üldiselt on 15 aasta möödumisel muutused väga väikesed. Rusikareeglina tuleb tumedad toonid üle värvida varem kui heledad.
Hea hoolduse puhul võib teraskatus vastu pidada üle 50 aasta. Kui värvikiht katust enam ei kaitse, kaitseb teraslehte ju ka tsingikiht.
Allikana kasutatud Ruukki värvkattega leht- ja rullterase hooldusjuhendit.