Toidumärgistus muutub tarbija jaoks selgemaks
"Toidumärgistamise uued nõuded muudavad toidualase teabe kättesaamise tarbijale lihtsamaks ning märgistuse arusaadavamaks,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Pakendil tuleb selgemalt näidata allergeenide sisaldust, töötlemata liha päritolu ja 2016. aasta lõpust muutub kohustuslikuks toitumisalase teabe esitamine. Samuti kehtestatakse kohustusliku toidualase teabe esitamisel minimaalne kirjasuurus.“
Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa kinnitusel on tööstused valmis ning ettevalmistused uute nõuete täitmiseks tehtud. „Kuigi tööstustel on lubatud kasutada olemasolevaid pakendivarusid, vastab enamik pakendeid uutele nõuetele juba täna,“ ütles Potisepp. „Kindlasti on ka toidutööstuste soov anda tarbijale rohkem infot teadlikumate valikute tegemiseks toidupoes.“
Olulisemad uued nõuded:
- müügipakendil tuleb kohustusliku teabe esitamisel kasutada vähemalt 1,2 mm tähemärgisuurust;
- teave allergiat põhjustada võivate koostisosade kohta tuleb pakendatud toitude puhul esitada koostisosade loetelus sellisel viisil, et nad eristuksid teistest koostisosadest kirjastiili või taustavärvi abil;
- külmutatud liha ja lihast valmistatud toodete nagu nt hakklihasegu, toorvorstid ning ka töötlemata kala puhul peab esitama külmutamise kuupäeva. Külmutatud toote müümisel sulatatuna tuleb toidu nimetusele lisada märge „sulatatud“;
- alates 2015. aasta aprillist muutub päritoluriigi esitamine kohustuslikuks värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul;
- alates 2016. aasta 13. detsembrist peab pakendatud toitude märgistusel olema teave toidu energiasisalduse, rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute ja valkude ning soola koguse kohta. Pakendi esiküljel korratava toitumisalase teabena ei ole lubatud esitada üksikult rasvasisalduse protsenti, va maitsestamata e. nn monopiimatoodete puhul.
