Piimavalkudes on kõik asendamatud aminohapped, mida inimorganism vajab, kuid ise neid ei tooda.

Lisaks on piim tähtis vitamiiniallikas, sisaldades peaaegu kõiki vesi- ja rasvlahustuvaid vitamiine. Piimas on rohkesti vitamiini A (ning selle eelühendeid karotenoide), suurt tähtsust omab piimas D-vitamiin, mis parandab kaltsiumi omastamist.

Mineraalainetest ongi piimas kõige olulisem kaltsium, seda on keskmiselt 120 milligrammi 100 grammi piima kohta.

Piimatoodetest saame umbes 75% organismile vajaminevast kaltsiumist. Piima ja vedelate piimatoodete kaltsium on inimorganismile väga hästi omastatav ning seega peaks inimene tavaolukorras saama piimast ja piimatoodetest ligi kolmveerandi vajaminevast kaltsiumikogusest.

Ka piimarasv on hästi omastatav ja tähtis energiaallikas, eriti just kasvava organismi jaoks.

Inimene peaks iga päev sööma 2–4 portsjonit piimatooteid. Üks portsjon on olenevalt rasvasisaldusest 70–100 kcal. Päevas on piimatoodetest vaja saada kokku 140–400 kcal energiat.

Kõik piimatooted on kasulikud

Piimasaaduste valikut rikastavad jogurtid, keefir, hapupiim ja pett. Hapendatud piimatoodetes on laktoosi vähem kui tavapiimas.

Just väiksema piimasuhkru sisalduse tõttu sobivad jogurt ja teised hapendatud piimatooted eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu.

Ülekaalulistel ja südamehaigetel inimestel soovitatakse valida vähendatud rasvasisaldusega piimasaadusi, näiteks kuni 1,5% rasvasisaldusega piima, rasvata kohupiima jne.

Kohupiim sisaldab lisaks väärtuslikele valkudele ka rohkesti mineraalaineid, kuid vitamiinide hulk on kohupiimas töötluse käigus vähenenud.

Juust on suhteliselt rasvarikas, seetõttu ei ole kasulik seda iga päev suures koguses süüa. Kuid siingi on võimalik eelistada madalama rasvasusega juustusid.