Kolm aastat tagasi Tartu kõrgema kunstikooli lõpetanud Kalamees oli selleks ajaks juba paar aastat õue mõeldud valgusskulptuuride kallal kätt proovinud. Seega oli tal tunamullu alanud ettevõtluskoolituse jaoks oma ettevõttega alustamise idee olemas.

Koos veel 46 noore töötuga läbis ta 15päevase põhjaliku ettevõtlusalase koolituse.

“Kõik ettevõtjale vajalikud teemad võeti läbi,” kiidab Martti Kalamees, “alates sellest, kuidas klientidega suhelda kuni raamatupidamiseni, mis oli minu jaoks tume maa.”

Koolituse läbimise järel tuli õppijatel koostada ja kaitsta oma äriplaan. Ettevõtlikumad said tööturuametist või projekti raames starditoetust ettevõtte loomiseks. Kokku osales 47 töötut, kellest 14 registreeris projektiperioodi jooksul oma ettevõtte ning 25 leidis töökoha töövõtjana.

Valgusskulptuur Londoni kasiinoklubile

Martti Kalamees sai tööturuametist 70 000 krooni ja on nüüd OÜ Alius Lux omanik. Ettevõtluskoolitus andis talle julgust keskenduda väärispuidust kallimatele toodetele ning võtta sihikule välisturg.

Ühe valgusskulptuuri poleerimine võtab aega kuu-poolteist. Selle aja jooksul tuleb puidule kanda 20 kihti prantsuse šelakki. Väärispuit ja mahukas käsitöö kruvivadki hinna kõrgeks.

Kui olenevalt suurusest 3000–30 000 krooni maksvate lihtsama viimistlusega õueskulptuurid on eestlastele taskukohased, siis peenemate tööde 100 000 kroonist algava rahasumma käivad välja pigem välismaalased.

Skulptor kinnitab, et Eestis on tal praegu raske turgu leida. “Läksin Londoni luksusesemete messile otsima kliente, keda masu ei puuduta,” räägib Martti Kalamees. Peamiselt Saudi-Araabiast ja Dubaist pärit messikülastajatele tundusid nii Eesti-nimeline riik kui ka sealt pärit mehe tööd väga eksootilised.

Messil käigust oligi kasu – sealt tuli tellimus kolme meetri kõrgusele valgusskulptuurile, mis hakkab kaunistama ühte Londoni eksklusiivset kasiinoklubi. Kalamees kahtleb, kas ta ilma koolituseta nii kaugele oleks jõudnud.

Teave, mis aitab muresid lahendada

Ka Jaak Jagomäe on koolitusega väga rahul. “Eluraskustele vastu minna on tänu sellele tunduvalt parem,” kinnitab noor mees, kes sai projekti käigus julgust ammu idanenud mõte teoks teha.

Nüüd on ta ise endale tööandja ning valmistab käsitööna palkehitisi – maju, grillikoda-
sid –, aiamööblit, kiikesid jm.

Praegune kriis pole noorele ettevõtjale soodne. Seda rohkem tuleb ise tööd teha ja vaeva näha, et tutvustada oma tooteid ning välja tuua nende erinevus tööstuslikult valmistatutest, tunnistab Jagomäe.

Ettevõtja Ethel Lauri sõnul oli koolitus hea ka selle poolest, et andis tulevastele ettevõtjatele infot, kust oma muredele lahendusi otsida. Kõike ei saa ju ise teada-osata.

“Minu jaoks oli kõige olulisem teave see, kuidas suhelda ja toime tulla erinevate klientidega,” toob välja nüüd koos elukaaslasega Otepää lähistel Nuustaku Rantšot pidav Ethel Lauri. Peale selle sai ta mitmeid nippe, mida oli võimalik kohe ellu rakendada.

Tartu Ärinõuandla projektist kasvasid välja eriilmelised ettevõtmised, näiteks dekoratiiv- ja digitaalkunsti, geenitehnoloogia ning disainrõivaste õmblemise valdkonnas.

Tartu Ärinõuandla konsultant Anne Ligi peab Tartumaa noorte töötute ettevõtjaks koolitamise projekti puhul kõige väärtuslikumaks, et selle vältel suheldi nendega pidevalt.

“Enamusel olid väga head oskused, nad olid oma valdkonnas professionaalid,” selgitab ta. “Tihti tunnistati, et nad ei oska ettevõtjaks hakkamiseks kuskilt otsast alustada.” Peale koolituste pakkus ärinõuandla ka n-ö käe hoidmist ja toetavat õlga.

See jäi silma ettevõtluskonkursi žüriilegi.

“Tartu Ärinõuandla algatus süstis noortesse ettevõtlikku mõtlemist, mida praegu on raske alahinnata,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja ning žürii liige Lauri Tammiste.

Juunist 2007 kuni augustini 2008 kestnud projekti lõppeelarveks kujunes 1,57 mln krooni, mida rahastasid Euroopa Sotsiaal-fond ja tööturuamet. Headest tulemustest innustatuna plaanis Tartu Ärinõuandla pakkuda samasugust ettevõtlusalast hüppelauda ka tänavu, aga juba suuremale hulgale töötutele. Selleks taotleti Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusest Innovet toetust. Vastus oli eitav.

Tartu Ärinõuandla püssi põõsasse ei viska

“Eks me proovime järgmisest voorust uuesti rahastust saada,” ei viska Tartu Ärinõuandla konsultant Anne Ligi püssi põõsasse. “Meile tundub, et sellist projekti oli vaja ning tunnustus näitab, et seda oligi vaja.”

Tartu Ärinõuandla nõustamiste maht on seoses majandusolukorraga kõvasti kasvanud.

Paljud töö kaotanud inimesed soovivad ettevõtjaks hakata, kuid vajavad tuge ettevõtlusega alustamiseks ja äriplaani koostamiseks.

Alustavad ettevõtjad saavad üle Eesti paiknevatest maakondlikest arenduskeskustest tasuta ettevõtlusalast konsultatsiooni.

Eesti ja Euroopa
Konkurss “Tunnusta ettevõtluse edendajat” on Euroopa Komisjoni korraldatava üle-euroopalise konkursi “European Enterprise Awards” (Euroopa ettevõtlusauhinnad) Eesti eelvoor.

Tänavu esitati Eesti konkursile viis tööd, millest finaali jõudis kolm: - Tartumaa noored töötud ettevõtjaks (SA Tartu Ärinõuandla), esindab Eestit 2010. a Madridis toimuval üle-euroopalisel konkursil; - ettevõtluse arendamine ja alustavate ettevõtjate projektide toetamine (Narva Linnavalitsus); - Noorte Ettevõtluskodu (Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus). 2008. aastal tunnistati Eesti parimateks ettevõtlust edendavateks projektideks BDA ja EASi koostöös toimunud noorte äriplaanide konkurss “Ajujaht” ning MTÜ Kodukant projekt “Õppiv küla”. Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium