“Meil tuleb järgmise aasta alguses müüki nunnumeetriga mõõdetav leivake, see on rukkipadi,” räägib ASi Hallik müügijuht Astrid Meldre.

Rukkipadjad näevad välja kui tumedad neljakandilised präänikud, maitsevad aga kui tavalisest pehmem rukkileib. Rukkijahule on lisatud natuke nisujahu ja kartulihelbeid.

AS Lõuna Pagarid tõstavad esile Mooste linakukleid, mille põhitrumbiks on kohapeal kasvatatud lina seemnetest tehtud jahu.

Luha AV OÜ on Näpsi kaubamärgi all kirevatesse pabertopsidesse surunud pisikesed lihapallid, pirukad, pitsad, korbid, mida saab koos karbiga ka soojendada.

“Kõik meie tooted on Lõuna-Eesti lihaveiste lihast, kasutame Eesti jahu ja Nopri Talumeierei kohupiima,” räägib Luha AV OÜ juhataja Aigar Pindmaa.

Näpsi uudistoode on aga grillerid – minimõõtmes hakkvorstikesed täidisega, nii juustu, sibula kui teravamaitselise pipraga. Grillerid tehakse lihaveise lihast, need on vähese rasvasisaldusega.

OÜ Luke Farmimeierei juhataja Aigar Brett aga kinnitab vastuseks teiste vaimustusele, et tema hakkab nüüd oma tootevalikut vähendama. Praegu on tal müügis üle 30 sordi hallitusjuustu, nüüd võtab ta suuna vaid kuue-seitsme sordi tootmiseks.

“Jäävad need, mille järele on suurem nõudlus, liiga suurt valikut pole praegu mõtet teha,” leiab Brett.

Üllatavad kas või tuhajuustuga

Meeldejäävaim toodetest on tuhajuust. See on punane brie hallitusjuust, millele on lisatud tammetuhka. “Tuha lisamine teeb selle juustu maitse mahedamaks, kergelt magusamaks,” selgitab Vaido Mähar Luke Farmimeiereist.

Uudistooteks on neil ka sinivalge juust, mis on valmistatud Itaaliast toodud juuretise ja tehnoloogia abil, kus sini- ja valgehallitus toimivad ühtaegu.

ASis Saidafarm tegutsev tuntud mahepiimatoodete tootja Juhan Särgava kinnitab, et tänavu on tulnud neil hoopis rohkem vaeva näha. “Kui müük hakkab tagasi minema, oleme sunnitud uusi tooteid välja mõtlema,” kinnitab ta.

Uudsena toob Särgava oma kohupiima- ja juustuvalikust esile tilli ja küüslauguga juustu. Tilli ja küüslauku kasvatatakse ise mahedana.

Alati ei aita ka mahetooted. “Pidime laiendama nii müügivõrku kui kaupade sortimenti,” nendib Särgava.

Oleme hinnatõusu poolest esirinnas

Üks põhjus, miks toodetega nii usinalt askeldatakse, on soov tarbijale silma jääda ka ajal, mil toidukaupade hinnad on võrreldes eelmise aasta teise poolega Eestis tõusnud 10,4%.

Lätis ja Leedus on läinud pisut paremini, nende hinnad on tõusnud 8,4, Soomes 6,2%. Samas on euroala keskmine toidukaupade hinnatõus vaid 2,6%.

Meie hinnarekordit põhjendatakse sellega, et Eestis on olnud toidukaupadel kogu aeg madalam hinnatase kui mujal Euroopas. Nii oli 2010. aastal Eesti toidu jaehindade tase 81% ELi keskmisest, Soomel samas 113 ja Rootsis 116%.