Üleni punased õunad, kas tõesti Eestis kasvatatud?

 (11)
                     
Üleni punased õunad, kas tõesti Eestis kasvatatud?
Halika õunad. Foto: halika.ee
---

“Inimesed ei usu, et tegu on Eestis kasvatatud õuntega, kuna need on nii punased,” räägib Tallinnas Nõmme turul õunu müüv Halika õunatalu perenaine Ille Kasvand.

Tavapäraselt Eestis kasvatatavate sortide viljad ei värvu üleni tumepunaseks, vaid saavad roosaka, beeži või kollase kuue. Räpina lähistel Halika õunatalus kasvatatakse aga tumepunaseid õunu kandvaid sorte ’Renoz’, ’Gortland’, ’Ligol’, ’Lobo’ ja ’Antei’.

“Muidugi on meie aias olemas ka Eesti traditsioonilised sordid, kuid tulipunaste õunte kasvatamine ja müümine oli juba õunakasvatuse huvi alguses üks meie eriline unistus,” räägib Ille Kasvand. “Punane, mahlane ja maitsev õun on ka väga paljude ostjate unistus, eriti kui saabuvad ilusad lumised jõulud ja kevadel, kui hing ihkab värve ja värskeid kodumaiseid vitamiine.”

Kui Lõuna-Eestis on tänavu üldiselt kehv õunasaak, siis Halika talu õunapuud on lookas. Perenaine ütleb, et nad on selle müüdi murdjad, et õunapuu puhkab üle aasta ja kannab igal teisel aastal. “Meil kannavad puud igal aastal ja ka tänavu,” kinnitab ta.

Halika talu õunu jagub tänu headele hoiustamistingimustele kevadeni.

Vaata pilte tulipunastest õuntest http://www.halika.ee/.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (11)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
1815. aasta aprillis toimus Indoneesia saarestikus aastatuhande võimsaim vulkaanipurse.
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.