Kuid uuringu läbiviijate arvates on asja juures kõige üllatavam hoopis see, et see number veel suurem pole. Sest juba aastakümneid on paljud ameeriklased põllumajanduse ja maaelu küsimustes piltlikult öeldes täiesti kirjaoskamatud: nad ei tea, kus toit kasvab, kuidas see põllult poodi saab ning mis on toidu sees.

Näiteks juba 1990ndate aastate agul põllumajandusministeeriumi poolt läbi viidud uuringust selgus, et viiendik täiskasvanutest ei teadnud, et hamburgeri valmistamisel kasutatakse loomaliha. Sellest, et inimesed oleksid teadlikud, kui suur on USA-s keskmine farm või mida erinevad loomad-linnud söövad, ei maksa unistadagi.

Arusaam, et kui kõht on tühi, tuleb minna poodi, levib nagu kulutuli. Sellest, mil moel toit poeriiulitele jõuab, pole paljudel õrna aimugi. Ja kogu see segadus (õigem oleks küll öelda harimatus) saab alguse koolisüsteemist.

Loomulikult ei jagune teadmatus ühtlaselt üle riigi - maapiirkondades elavad inimesed teavad asjast märgatavalt rohkem kui linnainimesed, ka kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga inimesed on paremini informeeritud.

Kuid mõnedes piirkondades on harimatus tõesti lokkav. Teadlased küsitlesid ühe California kooli neljanda, viienda ja kuuenda klassi õpilasi ning seda, et marineeritud kurgid on töödeldud tavalised kurgid (st ei kasva varre otsas marineeritud kujul) ning et sibul ja kapsas on taimed, ei teadnud rohkem kui pooled küsitletud lastest. Neljal kümnest lapsest polnud aimu, et hamburgeri vahel on veiselihakotlett ning kolm kümnest ei teadnud, et juustu tehakse piimast. Kõige populaarsem "puuvili" on Ameerikas endiselt apelsinimahl ja köögiviljade edetabelit juhivad friikartulid.

Tegemist on siiski mõneti n-ö loogilise teadmatusega - selleni on viinud tööstuslik toidutootmine ja linlik eluviis.

Allikas: theland.com.au